Minust

Olen eesti keele õpetaja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis. Õpetan eesti keelt teise keelena kaheksandatele klassidele.
Käesolev õppeaasta (2025/2026) on minu õpetaja ametis neljas.
Eelnevalt olen eesti keelt teise keelena õpetanud Ukraina lastele loodud koolides: kaks aastat Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse koolis (7., 8. ja 10. klassi)  ja üks aasta Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Räägu koolis (6. klassid).
Tee õpetaja ameti juurde leidsin Tõnismäe Riigigümnaasiumi tollase direktori Alo Savi üleskutsel tulla uude loodud kooli appi eesti keelt õpetama. Kuna eelnevalt olen pikalt töötanud ajakirjanduses ja oli suur soov panustada Ukraina laste õpetamisse, siis otsustasingi selle väljakutse vastu võtta. Sellest otsusest on praeguseks kujunenud minu uus teekond.
Praeguse kooli (TKVG) valikul sai tehtud teadlik otsus edasi liikumiseks ja soovist õpetaja ametirajale jääda/pöörata. Kolme aastaga kujunes kutsumus ja soov panustada. Õpetaja amet pakub eneseteostust ja võimalust pidevalt areneda.

Sellest sügisest asun end täiendama Tallinna Ülikoolis. Leidsin sobiva mikrokraadiprogrammi “Keeleteadlik aineõpetus”.  Mikrokraadiprogrammi läbimisel omandan mitmekeelses klassis õpetamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

Olen õpetajana avatud ja õppijakeskne, pidades oluliseks eelkõige kuulamisoskust ja õpilase mõistmist. Kõigil juhtub ja kõigil on halbu päevi, kus ülesanne on täitmata või õppevahendid ununesid koju. Usun, et iga õpilane vajab märkamist ja toetust, mistõttu pean oluliseks siirast dialoogi, kus mõlemad pooled saavad end väljendada ja areneda. Õppetöös hindan uuenduste katsetamist – olgu selleks digilahendused või loovad õppimisviisid, mis teevad tunni elavaks ja tähenduslikuks. Minul on vedanud, et olen asunud õpetaja ameti teele just nüüd, kus maailmas toimub nii palju uut ja on nii palju võimalusi.
Minu huumorimeel aitab luua tunnis positiivset õhkkonda ning toetab õppimist ka pingelisematel hetkedel. Hea pingetaluvus annab mulle võimaluse säilitada rahu ja tasakaalu, pakkudes õpilastele turvalist ja kindlat õpikeskkonda. Minu eesmärk on olla õpetaja, kes innustab, kuulab, märkab ja toetab, et õppimine oleks avastusterohke ja rõõmu pakkuv teekond.
Edasi juba veidi pikemalt minu tegemiste ja õppimiste ajaloost.

Eluloost pikemalt

Minu haridustee on seotud Tallinna Tehnikaülikooliga ehk praeguse Taltechiga. Bakalaureuse kraadi sain ärikorralduse õppesuunal 1992. aastal (õppekava nominaal 4 aastat).
Ärikorralduse magistriõppe õppekava (nominaal 2 aastat) lõpetamisel 2004. aastal sain magistri- ja doktorikraadi vahel oleva kvalifikatsiooni (MBA).
Olen oluliseks pidanud ka praktilist kutseharidust. 2020. aastal lõpetasin Tallinna Tööstushariduskeskuses E-kaubanduse spetsialisti eriala (neljanda taseme kutseõppe).
Kuna minu igapäevatöö on olnud seotud suuresti veebiga (www.kodus.ee), siis pidasin vajalikuks täiendada kutsekoolis oma digipädevust e-poe (veebipoe) loomisega.
Pärast ülikooli lõpetamist töötasin mõnda aega ehitusega seotud tööstuses, aga üsna pea viis elutee ajakirjanduse radadele, kus olen  juba 30 aastat tegutsenud.
Olen teinud nädalalehte ning erinevaid ajakirju (Kaubaleht, Ärielu, Kodukolle, Deko, TM Kodu & Ehitus). Olen teinud/koostanud/toimetanud mitmeid eriväljaandeid (bookaziine) ja raamatuid. Samuti on minu tööülesandeks veebileht kodus.ee ja sellega seotud sotsiaalmeedia haldamine. (Täpsemalt saab vaadata CV https://margititegemised.com/minu-cv/).
Võib tekkida küsimus, kuidas minu haridus kõlab kokku minu praeguse tööga? Väljaannete juhtimine ja toimetamine nõuab nii aja kui inimeste juhtimist, koostööd meeskonnaliikmetega (autorid, ajakirjanikud, keeletoimetaja, kujundaja, trükikoda). Kaubaleht ja Ärielu on olnud majandusteemalised väljaanded, kus otseselt sain oma õpitud teadmisi kasutada.
Teisalt tekib küsimus, kuidas kõik eelnev õpetaja ametiga võiks sobida? Selgub, et väga hästi. Ajakirjaniku/peatoimetajana olen ma paratamatult hästi paljude inimestega kokku puutunud ja suhelnud. See on kindlasti üks minu tugevaid külgi – inimeste tundmine, nende mõistmine, nendeni jõudmine, sobiva suhtlusstiili valimine. Teisiti ei saakski.
Ka iga õpilane klassis on väga eriline ning temaga hea koostööni jõudmine nõuab avastamist, iseloomu tundmaõppimist. Õnneks on minu eriala õppekavas olnud organisatsiooni psühholoogia aine, mis on aidanud mind nii ajakirjanduse vallas kui ka senises õpetaja töös. Samuti ei tohi unustada koostööd kolleegidega, mis LAK-õppe kontekstis on koolis ääretult oluline.
Minu õpetaja karjäär algas 2022. aasta septembris Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse koolis. Hakkasin Ukraina lastele õpetama eesti keelt (keeletasemed A1 ja A2). Minu klassideks olid sel ajaperioodil seitsmes, kaheksas ja kümnes klass.
Töötasin seal 2 aastat. Seejärel oli tore jätkata Lilleküla Gümnaasiumi Räägu koolis, kus õpetasin kuuendaid klasse (keeletase B1).
Need kolm aastat on minu elus olnud kõige intensiivsem õppimise ja arenemise periood, mis seljatab isegi minu ülikooliõpingud. Seega võin julgelt väita, et mitte üksnes mina ei õpeta, vaid mina ka ise õpin. Nüüd olengi asunud uue ameti omandamise teele. Ju kolm aastat praktilist kogemust viis mind selle äratundmiseni ja veendumuseni, et ma tahan hariduse vallas jätkata.

Käesolevast õppeaastast (2025/2026) töötan Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis kaheksandate klasside eesti keele õpetajana. Õppematerjaliks on „Minu eesti keel“, autorid Inga Mangus ja Marge Simmul.

Ajakirjanduses on iga lugu ja iga ajakirjanumber kordumatu ehk rätsepatöö. Ja seda on olnud ka minu töö koolis. Iga tund on sisuliselt rätsepatöö, seda just nende koolide eripära tõttu (Ukraina lastele loodud koolid). On olnud palju avastamist ja leiutamist. Aga just tänu sellele on mul olnud võimalus lähemalt uurida ja järgida LAK-õppe põhimõtteid. Koostöö teiste aineõpetajatega on olnud väga oluline.
Minu tugevuseks on kiire kohanemine muutustega, kindlasti suur töövõime, tahe õppida midagi uut, avatud ja sõbralik suhtlemine, hea aja planeerimine.

Minu nõrkadeks külgedeks oli alguses liigne kiirustamine või kärsitus, mis tulenes suurest õhinast ja soovist võimalikult palju õpetada ja infot jagada. Tegelikult sai mulle üsna kiiresti selgeks, et tulemus oli vastupidine. Küsisin endalt: “Kas on vaja tõesti kohe edasi minna või annan päevakese rohkem?” Kohe meenus ka vana tarkus: “vähem on rohkem”. Pigem vähem sisu põhjalikumalt, kui liiga palju pealiskaudselt. Aeg ja kogemused lihvivad iga inimese nurkasid maha. Õppisin jagama tunnitegevused väiksemateks plokkideks, jättes natuke “õhku”, et ei peaks pidevalt kiirustama. Ja midagi hullu ei juhtu ka siis, kui mõnikord 100% tunni eesmärgist ei saa täis.

Mulle meeldib kasutada õppetöös erinevad õppevahendeid: lisaks õpikule digitahvli võimalusi, Quizlet keskkonda, learnigapps.org, kahoot, classroomscreen.com, erinevad jutukaardid piltidega, õppefilmid keskkonnast www.edu.arkaader.ee.

Ja muidugi on tulnud kooliellu, et ka jääda sinna, tehisaru. Kasutan samuti ChatGPT ja teiste tehisarude võimalusi oma töös.

Õpetamine on nii põnev!