E-Portfoolio

KOMPETENTSID

1. ENESEHOIU JA PROFESSIONAALSUSE TAGAMINE

Tervise ja tasakaalu hoidmine

Õpetaja amet on küll inspireeriv, kuid samas on ka emotsionaalselt ja ajaliselt nõudlik. Selleks, et pakkuda õpilastele parimat, pean ise olema puhanud, tasakaalus ja motiveeritud. Oluline tasakaalu hoidja on minu jaoks enesetäiendus. Töörutiinist väljumiseks olen ma varemalt näiteks läinud õppima kutsekooli või külastanud maalimise õppetuba. Usun, et oma põhierialast tulenevalt suudan ma töökoormust oskuslikult juhtida – priotiseerin ülesandeid, et vältida ülekoormust ning säilitada sisemist rahu ka kiirematel perioodidel.
Toetavad suhted pere, sõprade ja kolleegide näol aitavad maandada stressi ning jagada nii rõõmu- kui ka murehetki.

Minu arvates peab hea õpetaja olema aktiivne ja energiline, et hoida tunnis õpilaste tähelepanu. Pakkuma vaheldusrikast õppetööd mängude ja digivahendite kaasabil. Seda arvestades peavad ka õpetaja vaim ja füüsis olema heas vormis ja vastupidavad.

Minul on selleks puhuks palju erinevaid tegevusi. Füüsilist vormi hoian ma 2-3 korda nädalas koos perega jõusaalis käies (Fitness24). Nii füüsilist kui vaimset tervist aitab minul hoida üks minu hobidest – aiandus. Kaevamine, muru niitmine ja istutamine on vägagi teraapilised tegevused. Samuti sage Võrumaa looduses viibimine.

Minu suur kirg on teater, täpsemalt ooperid. Nädalalõpp Riia ooperiteatris koos hea seltskonnaga annab pikaks ajaks positiivse laengu. Enamik oopereid on saanud aasta jooksul seal vaadatud.

Riias ja Portugalis.

Muidugi kuulub taastumise paketti reisimine. Minu lemmikuteks on saared Vahemeres, aga ka mujal. Paljud portfoolio pildid on valitud minu hobide järgi – aiandus ja külastatud saared (erinevad Kreeka saared, imeline Island).

Raamatud – kriminullid aitavad väga hästi ajul puhata. Aga ka ristsõnad jms.

Üks parimaid stressi maandajaid on lemmikloomad. Mulle meeldivad veidi eksootilisemat sorti lemmikud, näiteks olen pidanud roheleeguani, mul on sfinks tõugu kassid ja koertest on lemmikuks bullterjer, kes oli sõbraks üheksa aastat.

Minu “stressipallid”.

Ja lõpuks ei saa ma mainimata jätta minu teist ametit ja töökohta (ajakirjandus). Tegevuste ja asukoha vaheldumine aitab rutiini vältida ja asju teises perspektiivis näha.

Karjääritee kujundamine

Teadlik valik õpetaja karjääriteele suundumisest tekkis kolmandal õppeaastal, Räägu koolis. Siis jõudis kohale arusaamine, et ma tahan õpetajana jätkata. Läbi praktika tuli kinnitus, et ma saan selle tööga hakkama ja see meeldib minule. Möödunud õppeaastal hakkasingi uurima, kuidas teha õpetaja kutset, uurisin materjale ja osalesin kutsestandardite ja kodulehe (portfoolio) loomise veebikoolitustel.

Kuna kolm aastat olen õpetanud Ukraina lapsi, siis alanud õppeaastaks sai tehtud muutusteks ning edasi liikumiseks teadlik valik ja asusin tööle Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumisse eesti keele õpetajana. Soov on saada kogemusi ka kohalikke lapsi õpetades.

Ma sõnastaksin oma moto nii: “Ole klassis nii hea, et sind ei saa ignoreerida”. See tuleb koolis kindlasti kasuks. Tänapäeva õpilaste tähelepanu hoidmine nõuab pidevat kohandumist — tehnoloogia, huvid ja elutempo muutuvad kiiresti.

Minu lähiaja eesmärk: “Tahan saada paari järgneva aasta jooksul heaks eesti keele õpetajaks, kes oma õppeaine kaudu aitab õpilastel maailma avardada, rikastada eneseväljendust, mõelda kriitiliselt ja julgelt küsimusi esitada.”

Pikemas perspektiivis näen oma karjääri arengu osana võimalust võtta suuremat vastutust koolielus, näiteks esmalt võiksin olla mentor alustavale õpetajale. Usun, et minu tugevused – hea pingetaluvus, huumorimeel ja valmidus uuendustega katsetada – toetavad mind sellel teel.

Üheks oma väikeseks plussiks pean seda, et oskan ja räägin Võru murret vabalt.

TalTechi ärijuhtimise eriala on minu õpetaja karjääriteel andnud tugeva aluse strateegiliseks mõtlemiseks, projektide planeerimiseks ja juhtimiseks. Õppides juhtimise, turunduse, rahanduse ja personalijuhtimise põhimõtteid, olen saanud väärtuslikke tööriistu klassitunni efektiivseks korraldamiseks. Samuti on eriala arendanud suutlikkust lahendada keerukaid olukordi õppetöös.

Minu teekond haridusvaldkonda on mõistetavalt alles üsna alguses ja tasapisi on olen hakanud teadmisi koguma. Pikk tee on veel minna ja loodan alanud uuel õppeaastal teadlikumalt koolitusi kavandada.

Olen läbinud LAK-õppe koolituse 2023. aastal (tõendi leiab siit https://margititegemised.com/koolitused/).

Samuti olen tutvunud LAK-õppe lisamaterjalidega harno.ee veebilehelt. Autorid Liz Dale, Wibo van der Es, Rosie Tanner on kokku kogunud õpetajate materjalid ja teinud põhjaliku ülevaate teooriast, põhimõtetest ja selle rakendamisest õppetöös. Mina sain sain sealt just praktilist tuge küsimuste moodustamisel. Autorid on hästi lahti seletanud nõrgad ja tugevad küsimused. Nõrgad küsmused on tihti seotud faktidega ja nendele on kerge paari sõnaga vastata. Vestluse kulgu kontrollib sel juhul õpetaja. Tugevatele küsimustele on aga rohkem kui üks võimalik vastus ja need küsimused panevad õpilasi sügavamalt materjali peale mõtlema ja pikemalt vastama. Kontroll vestluse üle läheb tihti õpetajalt üle õpilastele. Tugevaid küsimusi saab kasutada õppimise hindamiseks, hoiakute, väärtuste või tunnete väljaselgitamiseks. See on eriti oluline AI-ajastul, kus õpilane saab kiiresti leida lihtsatele küsimustele vastused. Olen osalenud veebikeskkonnas tehisaru koolitustel (digioskused.ee) ning ka kooli poolt pakutavatel infotundidel. Kindlasti jätkan nende koolitustega.

Olen läbinud “Eesti keele teise keelena eksami suulise osa intervjueerijate seminari” (tõendus https://margititegemised.com/koolitused/).

Olen otsinud ja kuulanud keele infotunde koolidele, näiteks juhiseid õppekavade koostamiseks. Olen Räägu koolis osalenud eesti keele teise keelena ainekava väljatöötamisel kirjeldades oma tundides tehtavat.

Olen tutvunud õpetajaeetika koodeksiga. Püüan ise ka lähtuda neljast olulisest väärtusest: väärikus, ausus, õiglus, iseseisvus.

Lisan ka omaltpoolt veel mõned väärtused ja omadused, mida pean oluliseks ja mis on ka minu portfoolio motona esitatud: julgus, uudishimu, ausus, lahkus, tänulikkus.

Olen tutvunud õpetaja kutsestandardiga ja kohustuslike kompetentsidega ning osalenud vastavat temaatikat tutvustaval seminaril.

Olen tutvunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

Teadmiste ajakohastamine

Olen tutvunud materjalidega, kuidas esimese ja teise kooliastme, st 1.–6. klassi õpilased arenevad ja õpivad ning kuidas neid selles protsessis paremini toetada. “Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes”, toimetanud Eve Kikas.

Olen huvi tundnud, kuidas koolivälistes õppekeskkondades tulemuslikult õppimist korraldada ja millised eripärad seal on ja kuidas täpseid juhiseid anda. Raamatus “Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas” on tähelepanu pööratud õppimise iseloomulikele tunnustele ja õppimise juhtimise võtetele avatud õppekeskkondades. Autorid Inge Timoštšuk, Helene Uppin, Anne-Mai Näkk.

Mulle väga meeldis siit järgnev mõttetera “Kui sul ei ole plaani oma õpilaste jaoks, on neil plaan sinu jaoks.” (Õpetajate vanasõna). Alati peab olema plaan, et õppekäik oleks tulemuslik. Olen teinud õuesõpet ja õppekäike Paljassaare matkarajal ning Pirita teel. Olen tavaliselt lõiminud need loodusõpetusega ja veidi ka ajalooga. Arvestades koolide eripära (Ukraina lastele loodud koolid), siis on olulisel kohal olnud ka Eesti üldisem tutvustamine. Tõendused õppekäigu ja õuesõppe kohta leiab teise kompetentsi alt.

Kuigi minul senise praktika jooksul puudub kokkupuude hariduslike erivajadustega õpilastega, olen tutvunud materjalidega HEV-kodulehelt, mis koondab teavet hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara kohta.

Olen registreerinud end koolitusele “Aktiivõppe meetodid sõnavara õppimiseks ainetundides” 04.12.2025. Sellest sügisest asun end täiendama Tallinna Ülikoolis. Leidsin sobiva mikrokraadiprogrammi “Keeleteadlik aineõpetus”. Mikrokraadiprogrammi läbimisel omandan mitmekeelses klassis õpetamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

Veebiseminare ja koolitusi vaatan Eesti Keele Instituudi kodulehelt. Õpetaja tööriistakastist olen leidnud häid esitlusmaterjale.

Hoian silma peal tasuta digioskuste koolitustel. Näiteks osalen digioskused.ee pakutavates AI-koolitustel. Näiteks viimati osalesin 23. ja 25. septembril toimunud veebinaridel “Tehisintellekti kasutamise ABC” ja “DEMO Tehisintellekti kasutamise ABC”.

Kuidas ma näen end 3-5 aasta perspektiivis? Arvan, et minu karjääripööramise tee on lõpule jõudnud ja panustan kogu oma jõu haridusvaldkonda. Esmalt näen ennast siiski eesti keele õpetajana. Võimalik ka spetsialiseeruda kirjanduse õpetamisele. See valdkond huvitab mind kõige rohkem. Aga ei välista ka hilisemat liikumist hariduse valdkonda väljaspool kooli.

Olen uurinud Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammi “Eesti keele kui teise keele õpetamine”. See tundub mulle kõige huvipakkuvam ja minu praegust tööd toetavam. Võimalik, et järgmisel sügisel võtan selle ka ette. Kunagi pole hilja õppida ja õpetaja peabki ise kogu aeg õppima.

Uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks

Ma ei piira end ainult olemasolevate teadmiste ja meetoditega, vaid analüüsin oma õpetamiskogemusi, otsin teaduslikke ja praktilisi allikaid veebist ja raamatutest, kogun andmeid oma õppetöö kohta ning proovin uusi lähenemisviise. Hindan, mis töötab, mis mitte ja miks. Olen nii praktiseerija kui uurija samal ajal. Näiteks praktilise kogemuse põhjal leidsin ühele õpilasele nipi, kuidas luuletust pähe õppida. Õpilase väitel ei suuda ta luuletusi meelde jätta. Uurisin, kas talle laulusõnad jäävad meelde. Selgus, et väga kiiresti. Lahenduseks oli see, et õpilane loeb luuletuse enda valitud mõnusa rütmiga telefoni diktofoni ja kasutab õppimiseks lugemismälu asemel hoopis kuulmismälu.
Tuge ja teadmist annavad tehtud uuringud, millega püüan jõudumööda tutvuda. See aitab endal teadlikult nö vigu juba eos vältida. Näiteks uuringus “Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis” sain tunnivaatlustest teada, et sageli domineeris tunnis ainult üks võte, näiteks rühmatöö või siis toimus ainult ühe osaoskuse (nt lugemine) arendamine. Tundides kasutati vähesel määral või ebaefektiivselt järgmisi tänapäevaseid aktiivõppe ja keeleõppe tegevusi. Need teadmised on aidanud minul neid vigu vältida. Tuleb õppida teiste vigadest ja kogemustest.

Võin enda tugevuseks lugeda digiülesannete kasutamist õppetöös.
Sean eesmärgiks rohkem uurida teaduspõhiseid meetodeid, lugeda haridusteaduslikke artikleid ja osaleda seminaridel, et testida ja rakendada uusi ideid.
Tahan hakata rohkem kasutama uusi hindamisviise. Teen seda ka praegu, aga kindlasti mitte piisavalt. Hindamisel tahan suurendada projekti- ja grupitööde osa, ka õuesõppe hindamist. Nii saab õpilasest parema ülevaate.

Teadlike õpistrateegiate rakendamine ja motivatsiooni juhtimine

Minu jaoks tähendab teadlik õpistrateegiate valik ja kohandamine seda, et ma analüüsin oma õpetamist, jälgin õpilaste vajadusi ja valin meetodeid, mis aitavad neil omandada uusi keelelisi pädevusi. Näiteks lugemisoskuse arendamisel kasutan strateegiat “küsimuste esitamine enne ja pärast lugemist” (pre-reading ja post-reading questions).
Kohandan teksti taset ja küsimuste keerukust klassi tasemele, et õpilased suudaksid juhendatult analüüsida teksti sisu ja sõnavara. See mitte ainult ei arenda lugemisoskust, vaid loob ka eduelamuse, mis tõstab õpilaste motivatsiooni.
Kirjutamisoskuse arendamisel rakendan mudelkirjutamise meetodit: näitan õpilastele näidist, teeme koos analüüsi ja seejärel loovad nad oma teksti. Samuti annan mudeli ette dialoogide koostamisel.
Ülesandeid kohandan nii individuaalseks kui ka paaris- või grupitööks, et arvestada erinevaid õppimisstiile. Järkjärguline tagasiside aitab õpilastel jälgida oma arengut ja tekitab kontrollitunde, mis suurendab sisemist motivatsiooni.
Motivatsiooni ja emotsioonide juhtimisel jälgin, et õpilased kogeksid edu ja tunneksid, et nende pingutust hinnatakse. Märkan ja tunnustan väikeseid edusamme, pakun vabadust teemade ja ülesannete valikul ning julgustan õpilasi väljendama oma tundeid õppetöö käigus. Näiteks keerukate tekstide lugemisel, kui tekib tõrge või ärevus, jagan teksti lühemateks osadeks. Näiteks luuletuste õppimisel võib raskustega õpilane esitada vähem salme.

Enda õppimisoskus ja innovatsioonipädevus

Olen teadlik, et õpetaja professionaalne areng on pidev protsess, mis eeldab nii uute teadmiste omandamist kui ka oskust juhtida oma motivatsiooni ja emotsioone.

Digipädevuse arendamine. Olen oma töös õppinud kasutama digivahendeid ja nende abil ülesandeid looma. Vabaduse koolis kasutasin igapäevaselt digitahvlit. Kasutan ise nii ChatGPT kui ka Google Gemini ja Copiloti’i abi töölehtede loomiseks. Mulle meeldib kasutada õppetöös erinevad õppevahendeid: lisaks õpikule digitahvli võimalusi, Quizlet keskkonda, loon ülesandeid learnigapps.org keskkonnas, teen mänge Kahoot keskonnas, tunnis kasutan classroomscreen.com keskkonda, kuhu saab integreerida küsitlusi või hääletamist. Näiteid ülesannete ja töölehtede kohta leiab 2. kompetentsi alt ning pikemalt digipädevusest leiab ka 4. kompetentsi alt.

Planeerin oma iga tunni nii, et sinna oleks kaasatud interaktiivsed ülesanded. Osalen kooli (TKVG) pakutud tehisaru kasutamise infoseminaridel ning tutvun kooli infospetsialisti saadetud koolitusmaterjalidega. Olen osalenud ka ise tehisaru koolitustel, mida pakub näiteks digioskused.ee, koolitaja Sandra Reivik. Samuti olen jälginud TI-Hüppe seminare Youtube’is.

Olen sügavamat huvi tundnud LAK-õppe valdkonna vastu ja läbinud ka koolituse. Häid materjali olen leidnud veebist, näiteks harno.ee lehehelt (https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-04/LAK-õppest-õpetajale.pdf). Jälgin huvitavat ja asjakohast infot ning arvamusi Õpetjatele Lehest (https://www.opleht.ee/2022/12/ka-kasvatusteaduslikku-kirjandust-tuleb-alati-motestada/).

Minu õppimise ja täiendamise plaanidest on lähemalt olnud selles kompetentsis eespool juttu. Usun, et uued lähiajal omandatavad teadmised aitavad õpetamist huvitavamaks, sisukamaks ja tõhusamaks muuta.

Õpilastelt olen saanud tagasisidet, et arvutite kasutamine ning seal ülesannete tegemine meeldib. Aitab vältida õpirutiini. Arvestan tagasisidega, mis meeldib õpilstele kõige enam. Arutan samuti kolleegidega, kuidas sarnaseid vahendeid tõhusamalt kasutada ning milline on nende kogemus. Plaanin hakata hindama eraldi digiharjutuste kasutusmugavust ehk kui mugav või lihtne on õpilasel neid ülesandeid teha ja mida saab muuta.

Paratamatult tuleb töös ette hetki, kus tuleb kohaneda ootamatute olukordadega ning leida uus lahendus, kui vana ei toimi. Pean oluliseks, et raskused ei oleks takistused, vaid võimalused leida uus tee.

Töötades mitmekultuurilises rühmas (Ukraina lapsed, kellest osa olid venekeelsed ja osa ukrainakeelsed), märkasin mõnikord, et osa õppijaid tundis end eesti keele tundides ebamugavalt, sest õpiku tekstid ja näited ei haakunud nende kultuurilise ning samuti ealise taustaga.

Arutasin klassis õpilastega, millised teemad ja tekstid tunduvad neile huvitavad ja kuidas saaksin siduda õpiku teemasid õppijate isiklike kogemustega. Sain aru, et pean andma ruumi ka õppijate identiteedile. Kaasasin ja uurisin õpilastelt näiteid nende kultuurist, tähtpäevadest ja nende elukogemustest. Siinpuhul oli taustinformatsiooni uurimisel palju abiks Ukraina kolleegid.

Lähenen raskustele uurivalt – otsin eri vaatenurki, kaasates nii õppijaid kui ka kolleege.

Kokkuvõtteks.

Minu arvates peab hea õpetaja olema:

Esitama küsimusi, julgustama arvamusi avaldama, arutlema koos õpilastega. Usun ise, et küsimuste esitamine, arvamuste avaldamine ja arutlemine on minul tugevad küljed, mis on tulnud tänu põhitööle (ajakirjandus).
Looma seoseid päriseluga. Tooma näiteid, mis seovad õpitava õpilaste igapäevaeluga. Usun, et olen üsna praktilise loomuga. Taas on mind selles osas aidanud omandatud haridus ja praktiline töö.
Pakkuma vaheldusrikast õppetööd. Kasutama vaheldumisi arutelusid, grupitöid, mänge, digivahendeid jne. Vastavalt kooli võimalustele kasutan alati infotehnoloogia võimalusi.
Andma ruumi loovusele. Lubab õpilastel ise mõelda, katsetada ja luua. Asju ja ülesandeid saab teha mitut moodi, mina valikuvabadusi ei piira.
Julgustama eksima. Näitama, et vigu tehes õpitakse. Mina ei karda eksida. Kogemused ja seosed luuakse tugevad just siis, kui tehakse vigu. Minu üks hüüdlause on “Proovi veel!”

Mina püüan nendest punktidest oma töös lähtuda. Alati saab paremini ja alati on arenguruumi.

KOMPETENTSID

2. ÕPPIJATE TOETAMINE

Õppijate tundmaõppimine

Õpetades kolm aastat eesti keelt teise keelena Ukraina päritolu õpilastele (Vabaduse kool ja Räägu kool), kes on hiljuti Eestisse saabunud, teadvustasin selgelt, et nende vajadused ulatuvad keeleõppest kaugemale – tegemist on nii keelelise, kultuurilise kui ka sotsiaalse kohanemise protsessiga. Minu roll õpetajana on olnud luua turvaline ja toetav õpikeskkond, kus iga õppija saab rahulikult sisse elada, keelt omandada ja tunnetada kuuluvust.

Esimeses etapis olen keskendunud usaldusliku suhte loomisele. Õpilased on tihti uues keskkonnas ebakindlad. Alustame enda tutvustamisest, palun rääkida endast ning oma hobidest. Annan selleks tarviliku sõnavara. Usaldusliku suhte loomiseks räägin ka endast ja oma töödest, tegemistest ja hobidest. Leiame koos ühiseid hobisid – näiteks lemmikloomad.

Näide ühest töölehest, mida olen tutvumisel kasutanud.

Reflekteerides olen märganud, et õpilased avavad end rohkem siis, kui ülesanded on seotud nende igapäevaelu või huvialadega.

Just hobide kaudu olen saanud õpilasest parema ülevaate. Mind on üllatanud Ukraina lapsed, kes on lühikese ajaga on leidnud Eestis huvitavaid väljakutseid: kes lööb kaasa teatris, kes mängib heal tasemel jalgpalli, keda huvitab süvitsi matemaatika, kes on vaimustuses oma lemmikloomast, kes on kirglik kalamees jne. Teades õpilaste hobisid, olen saanud luua tunni alguses parema meeleolu. Näiteks esitan tunni alguses küsimusi: “kuidas sul eile võistlustel läks?”, “kuidas etendus publikule meeldis?”, “kuidas sinu papagoi elab?”, “kui palju sa nädalavahetusel kalu said?” jne. Koheselt läheb õpilase silm särama ja palju parema meelega püüab ta eesti keeles vastata. Üks emotsionaalseimaid hetki oli see, kui minu rühma kolm „kalameest“ tahtsid ka minule kala tuua. Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis huvitas mind esmalt, kui palju õpilased eesti keelega päevas kokku puutuvad, et saaksin anda soovitusi, kuidas suurendada eesti keele keskkonnas viibimise aega (head saated/lastesaated jupiter.err.ee, leia endale eestlasest sõber ja suhtle, head lasteraamatud).

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis kasutasin tutvumiseks küsitluslehte, et paremini mõista, mida õpilased teavad hästi ja millele tuleks veel rohkem tähelepanu pöörata.

Küsitlusleht õppija tundmaõppimiseks.

Õpilasi olen paremini tundma õppinud ka rühmatööde ja arutelude kaudu. Näiteks erinevad suhtlusülesanded igapäevaste teemade üle: lemmiktoit, hea puhkus, nutiseadmed. Jälgin, kuidas õpilased omavahel suhtlevad, millised rollid nad rühmas võtavad ning kui enesekindlalt nad oma mõtteid väljendavad. Näen, kes kardavad ja häbenevad rääkida. Õpetajana olen aja jooksul õppinud oma tempot paremini kohandama ja teadvustanud, et aeglasem õppimine ei tähenda kehvemat õppimist, vaid süvenemisvõimalust.

Suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine

Tervitan õpilasi klassiruumi sisenedes ja esitan tunni alguses mõned „soojendusküsimused“. Küsin õpilaste käekäigu kohta “kuidas läheb?”, mida õpilane eile kodus toredat tegi või ütlen positiivse märkuse õpilasele, kes oli mõnes ainetunnis väga tubli olnud. Tagasiside saan mõnelt aineõpetajalt. See loob õppijas tunde, et teda märgatakse ja väärtustatakse koolis.

Olen vajadusel teinud paindlikke muudatusi koduste ülesannete mahu või keerukuse osas. Annan ekoolis õpilasele individuaalse ülesande. Õppimine peab olema jõukohane.

Parema õpikeskkonna loomiseks kaardistan õpistiile. Uurin õpilastelt, milliseid teemasid või mänge nad huvitavaks peavad ning kuidas nad eelistavad õppida (visuaalselt, kuulamise kaudu, praktiliselt, kas soovivad sõnade õppimisel kasutada Quizleti abi või hoopis Kahoot-mängude abil).
Kui märkan, et mõned õpilased jäävad grupitöödes tagasihoidlikuks, loon väiksema rühma ülesandeid või paaristöö võimalusi, et nad saaksid turvaliselt kaasa rääkida.

Kasutan keeleõppes palju visuaale, kehakeelt ja kordusi, et tagada arusaamine ka siis, kui keeleline tase on algeline. Seda eriti hiljuti liitunud õpilaste puhul. Aitan õpilastel omandada esmavajalikku sõnavara igapäevaeluks (nt koolielu, tervitused, emotsioonid, asukoht), mis suurendab nende iseseisvust ja enesekindlust.

Ülesannete kõrval on sama oluline ka õpikeskkonna füüsiline kohandamine. Ruum ja abivahendid peavad olema seatud vastavalt õpilaste vajadustele nii, et iga laps saaks olla tegevusse kaasatud. Kasutan õppetegevuses nn „rääkivaid seinu“. Olulised asjad peavad kogu aeg silme ees olema. Kontrolltööde ajal olen lubanud õpilastel klassis ringi liikuda, et vajadusel leida klassiruumist vajalikku infot. See arendab nende oskust leida infot ja töötada olemasoleva materjaliga.

NÄIDE: Õpikeskkond. „Rääkivad seinad“. Vastavalt temaatikale ja programmile materjalid seintel ka vahelduvad. Motivatsiooni hoidmiseks on seinal üllatuskotike, kus mängulistes situatsioonides tublimaid ootab väike üllatus.

Visuaal silme ees, mis aitab moodustada juba keerukamaid lauseid.

Õpetamise kavandamine ja õpetamine

Kuidas paremini huvi tekitada? Kõige paremini tekitab mängulisus huvi – kahoot, täringumängud, kaardid. Kõike seda olen tundides kasutanud.

Ka põnevad külalised inspireerivad. Näiteks Vabaduse koolis käis õpilastel külas ansambel „Puuluup“, mis seoses Eurovisiooniga oli väga „kuum teema“.

Näiteks Räägu koolis vaatasime tunnis õpilaste soovi kohaselt Tommy Cashi videot ja uurisime lähemalt, kes ta on.

Õpetamisel tuleb arvestada individuaalsete iseärasustega. Kuna ülesanne võib olla osale lastest lihtne, teistele aga keerukas, võib laste tulemuslikkus klassis olla erinev – seda arvestan klassitegevuste planeerimisel. Uued õpilased on saanud lihtsustatud ülesande.

Õpetamise on Ukraina lastele mõeldud koolides teinud keeruliseks pidevalt muutuv olukord ehk õpilaste liikumine – igal ajahetkel võis klassi lisanduda mõni uus õpilane, kellega tuli individuaalselt tegeleda ning rühmale järgi aidata. Rühm oli n-ö mitmekihiline ja palju tuli teha „rätsepatööd“. Näiteks kontrolltööd koostan mitmes erinevas variandis, mis arvestab vastava õpilase hetke tasemega.

Lähtun õpetamisel õppija eripärast, seatud eesmärkidest ja ainetevahelisest lõimingust. Olen sidunud antud ülesandeid nii inimeseõpetuse kui ka matemaatika ja loodusõpetusega. Õpetamisel lähtun õppija eripärast ning sean õppijast lähtuvalt lähemad ning kaugemad eesmärgid. Näiteks aasta tagasi Eestisse elama tulnud 8. klassi õpilasega mõtleme juba ka põhikooli lõpueksamile ja seame selle järgi oma igapäeva õpet.

Vastavalt õpilase vajadusele (hiljem liitunud õpilastele) olen koostanud teatud ajaperioodiks individuaalse õppekava, kus on ära toodud, millised osaoskused ja materjalid tuleb teatud aja perioodiks hindamiseks omandada.

Näide: Vabaduse koolis pidi õpilane perekondlikel põhjustel Eestist lahkuma ning tagasi tuli üsna õppeaasta lõpus. Konsulatsiooni ja individuaalse kava alusel saime koos õpilasega miinimumprogrammi täidetud.

TKVGs on üks minu õpilane aasta tagasi Eestisse elama tulnud. Jätkan individuaalõppega – kasutan tema tasemele kohast õpikut ja lisaks koostan töölehti. Lisaks harjutame konsultatsioonitundides.

KAKS NÄIDET: Hiljem liitunud Ukraina õpilasele lihtsustatud kava näidis, millised oskused tuleb teatud perioodiks omandada.

Teist aastat Eestis elava TKVG 8. klassi õpilase individuaalne töökava 3. klassi õpiku põhjal.

Kõik lapsed õpivad erinevalt ja tuleb leida vastava õppetüki omandamiseks sobiv õppestiil: näiteks visuaalne/verbaalne (info on visuaalses või kirjalikus vormis, nt raamatud), visuaalne/mitteverbaalne (visuaalsed õppematerjalid, mis on esitatud piltide, kaartide, jooniste või video kujul), kinesteetiline (füüsiline või käeline tegutsemine, nt katsutamine, uurimine, meisterdamine), auditiivne/verbaalne (kuulmismälu arendamine, info saamine kuulamise kaudu).

Näiteks transpordivahendite õppimisel olen lasknud õpilastel tunnis voltida paberist lennuki. Samuti mõne lihtsama linnu või laevukese. Siinpuhul olen protsessi rikastanud õppevideotega Youtube’ist. Käeline tegevus on aidanud sõnu paremini meelde jätta.

Näide Youtube’ist. Lisaks käelisele tegevusele õpivad lapsed videost ka eesti keelt.

Abi ja praktilist tuge olen leidnud raamatust „Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes“.

Analüüsin õpetamist ning kohandan tegevusi paindlikult lähtuvalt õppijate vajadustest. Töötan eesmärgiga, et tunnikavad oleksid paindlikud ning võimaldaksid vajadusel muudatusi vastavalt klassi dünaamikale või konkreetsetele väljakutsetele.

Õppija peab olema enesejuhitud ehk ta peab oskama planeerida, kontrollida, hinnata oma õppimist. Räägin õpilastele, kui oluline on õppimisel leida seoseid õpituga, planeerida oma aega, millal nad õpivad ja mida õpivad. Et elus toime tulla, on vaja omandada mõisteid, luua seoseid, lahendada probleeme, analüüsida ning kohaneda erinevate olukordadega.

Seepärast iga õppetüki juures (näiteks dialoogid) arutleme, kuidas päriselus võiks mingi situatsioon välja näha ja kuidas õpilased ise käituksid vastavates olukordades (poes, bussis, teenindusasutuses jne). Küsin õpilastelt näiteid, mis on neid häirinud teatris või kinos.

Lisaks ainealaste teadmiste ja oskuste õpetamisele tuleb toetada ka üldpädevuste arengut. Õpilased vajavad elus hakkama saamiseks laiemaid oskusi. Näiteks teatri külastus. Ukraina lastega külastasime Estonia teatrit, kus giid andis ülevaate teatri ajaloost ja tutvusime teatri telgitagustega (tõendus üldpädevuste arendamise all).

See andis killukese ülevaate Eesti ajaloost ja kultuurist. Teine oluline asi oli seejuures suhtluspädevus. Rääkisin tunnis enne teatri külastust, kuidas tuleb seal käituda, kuidas giidiga suhelda ja milliseid küsimusi võiks esitada.

Ukraina lastega külastasime ka Kaarli kirikut (jõulukontsert) ja õpilased said selgeks, kuidas kirikus on viisakas käituda.

Samuti aitab üldpädevustele kaasa õuesõppe tunnid, mida hea meelega kasutan.

Õpitegevuse planeerimise aluseks on minul olnud riiklik õppekava ja eesti keele õppeprotsesside kirjeldused, millega olen tutvunud.

See on olnud mulle raamistikuks, et arendada õpioskusi, suhtlemisoskust ja sotsiaalset pädevust.

Ukraina lastele mõeldud koolides (Vabaduse ja Räägu) olen õpetanud 6.,7., 8. ja 10. klassi. Õpikuteks on olnud Settle Estonia “Tule ja õpi”, “Tule ja õpi veel”, autorid Marju Ilves ja Leelo Kingisepp. “Naljaga pooleks” I ja II osa, autorid Mare Kitsnik ja Leelo Kingisepp. TKVGs on õppematerjaliks “Minu eesti keel”, autorid Inga Mangus ja Merge Simmul.

Koostan trimestrite kaupa endale töökava arvestades kooli valitud õppevahendeid / õpikuid. See on minu tegevuse raamistik, aga samas peab jääma mulle võimalus vajadusel paidlikult tunnikava ja tempot muuta. Arvestades koolide ja õplaste eripärasid olen ise loonud rohkelt lisamaterjale, kasutanud veebikeskkonnas olemasolevaid materjale ning muud õppekirjandust.

Kõige rohkem sai lisamaterjale loodud kahel esimesel aastal Vabaduse koolis ning Räägu koolis.

Kavandades mõtlen läbi, kuidas kasutada digivahendeid ja mängulisi elemente keeleõppe rikastamiseks. Keeleõppe rakendused, videod, interaktiivsed harjutused ning sõnavara mängud muudavad tunnid mitmekesisemaks ja aitavad säilitada õppijate huvi.

Märgin oma tööplaanis ära nädala käsitletavad teemad, õppemeetodid, õppematerjalid ja millised peavad olema saavutatud õpitulemused.

NÄITED ja väljavõtted erinevate koolide ja klasside tööplaanidest.

Olen osalenud ainekava väljatöötamisel.

VÄLJAVÕTTED koostatud ainekavast.

Minule meeldib, kui tunni kava ja teema on selge. Visualiseerin tunni plaani ja kasutan selleks https://classroomscreen.com/app/.

Tunnijaotuskava on siit õpilastele näha ja kogu aeg silme ees. Eriti hea võimalus on valgusfoor, millega õpetaja annb märku,kas kõik on korras ja õpilased töötavad. See annab tagasisidet ka kokku lepitud tunni reeglites. Kollase tule panen põlema, kui jutustamine asjasse mitte puutuvatel teemadel hakkab valjuks minema. Punane tähendab seda, et tundi ei saa enam jätkata, töö on häiritud. Siis tuleb kasutada tähelepanu võitmiseks erinevaid nippe: teen midagi ootamatut – tõstan mõelmad käed üles või kõnnin tagurpidi, tilistan laual olevat kellukest, tõuseme kõik korraks püsti ja hingame sügavalt sisse või lauleme väikese osa laulust “Kui sul tuju hea, siis…”.

Head abimehed tähelepanu võitmiseks: kelluke ja stressipall.

Classroomscreen annab võimaluse stopperit kasutada, et õpilased näeksid, kui palju aega on neil ülesande sooritamiseks, samuti saab koostada küsimusi ja hääletada.

NÄIDE: siin on näited tunni visualiseerimisest classroomscreeni abil.

Soojendusküsimused tunni algul aitavad õppeprotsessi sisse elada ja samas kordavad olulisi asju: “mis päev täna on,”, “mis kuu praegu on,”, “mis kuupäev täna on,”, “”mis aastaaeg praegu on,”, “milline on ilm täna,”, “kui vana sa oled,”, “millal on sinu sünnipäev,”, “nimeta sõnu, mis algavad s-tähega” jne.

Minu kogemuse põhjal õpilastele väga meeldivad tähemängud, sest see annab neile positiivset tagasisidet, et nad teavad tegelikult üsna palju sõnu. Veel põnevam on see, kui järgmine õpilane peab ütlema sõna, mis algab eelmise sõna viimase tähega.

Samuti meeldib õpilastele teha sõnakette, mis treenib lause moodustamise oskust. Esimene õpilane ütleb ühe nimisõna, teine lisab omadussõna jne. Mõnikord võib tulemuseks olla üsna naljakas lause, mis teema õpilastele nalja. Väike huumor peab ka klassis olema.

Näide sõnaketist:

Koer

Must koer

Must koer jalutab

Must koer jalutab metsas

Must koer jalutab kollases metsas……

Olen enda tarbeks valinud mõned meetodid, mida kombineerin omavahel. Näiteks sõnade puhul kasutan meenutamistehnikat. Palun õpikud kinni panna ja võimalikult palju sõnu meenutada. Mitte ainult õpiku sõnu, vaid laiemalt, mis eelmises tunnis oli õpilase jaoks uus sõna ja mis meelde jäi. Püüan teada saada, miks see sõna meelde jäi: kas oli naljaka kõlaga, kas õpilane kuvas mõttes mingi pildi, millega sõna seostada. See on väärt tagasiside, et teaksin, mille abil/toel siis paremini õpetada.

Õpilased räägivad tunnis enne uut teemat/peatükki, mida nad juba sellest teemast teavad, mida nad tahavad teada saada. See juhatab õpilased sisse uude teemasse. Tahan teada, milliseid seoseid õpilased loovad uue teemaga, mida nad veel õppima pole hakanud. Mõnikord on see hea võti minule, kuidas teemat paremini avada.

Sageli kasutan mosaiik- ehk sik-sak-meetodit, mis kätkeb endas tööülesannete jaotamist õpirühmadesse, kus iga rühm saab oma ülesande, mida tunnis jagab teistega. Mosaiik-meetod on hea koostöise õppimise ja vastatikuse õpetamise meetod, mis kaasab kõiki õppijaid. See võimaldab suuremaid materjalide mahtusid ja ülesandeid jaotada.

Koolis on heaks traditsiooniks saanud programm „kuu luuletus“, mil iga kuu valin/valime ühe luuletuse, mida arutame õpilastega ning õpime selgeks.

Näiteks kasutasin kuu luuletuse, milleks on Juhan Liivi „Sügise“, ülesannete puhul mosaiik-meetodit. Üks rühm sai ülesandeks otsida luuletaja kohta materjali internetist (digipädevus), teine rühm sai ülesandeks tõlkida sisu ja arutleda luuletuse mõtte üle. Ülesande täitmisse kaasasin õpilaste kirjanduse õpetaja, kes omakorda saab laiendada seda ülesannet oma õppeaine vaatevinklist.

Tunni kavandamisel kasutan enda tarbeks „Tunnikonspekti“ vormi. Enamasti lähtun tunni kavandamisel 4 etapist.

etapp on tunni organiseerimine ( tunni alustamine, õppevahendid).
etapp on häälestus ja sissejuhatus (tunni teema tutvustus, eesmärkida selgitamine, eelteadmise väljaselgitamine.
etapp on õppimine (teooria, uus materjal, praktika, rühmatööd, töölehed jms.).
etapp on peegeldamine (tunni teema kokkuvõte, järeldused, tagasiside andmine ja saamine).

ÜKS NÄIDE

TUNNIKONSPEKT

Klass: 8B

Aine: eesti keel teise keelena

Kuupäev: 08.09.2025

Teema „Lähme rändama“. Puhkuse kavandamine.

Eesmärk: Oskab rääkida oma plaanidest ja puhkusest. Teab aastaaegasid. Õpib uued sõnad. Oskab õigesti öelda kellaaega. Saa aru sõnade „hakkama“ ja „alustama“ vahest ja kontekstist. Oskab teha tekstist ümberjutustust oma sõnadega.

Õpioskused: Arendame kuulamisoskust, tekstist arusaamist, digipädevusi learningapps ülesannete kaudu, vaatame videot, arendame vestlusoskust dialoogi abil, arendame jutustamisoskust ja oskust teha tekstist kokkuvõte.

Tunni käik:

Ajaline jaotus	Tunni osad ja õpetaja tegevus.	Õpilase tegevus	Märkused
3 min	Õpetaja tutvustab tunniks vajalikke õppevahendeid: õpik, töövihik, vihik, tunni teises pooles telefonid. Soojendusküsimuste esitamine (mis päev täna on, kuidas on sinu meeleolu, milline ilm on väljas jne)	Õpilased kuulavad, esitavad tunni kohta lisaküsimusi. Vastavad soojendusküsimustele.	Iga tund valikuliselt umbes 5 õpilast vastavad küsimustele.
3 min	Tunni organiseerimine. Tunni organiseerimine keskkonnas: https://classroomscreen.com/ Kuvan õpilastele tahvlile tunni kava, tutvustan. Eesmärk: oska rääkida oma plaanidest ja puhkusest. Tea aastaaegasid. Kinnista läbi praktika uued sõnad. Jagan tagasiside lehe:mida õpilased oskavad ja mida veel soovivad arendada.	Õpilased kuulavad ja tutvuvad tunni kavaga. Saavad tagasisidelehe.	Vajalik teada saada, kui palju õpilased päevas eesti keelega kokku puutuvud.
2 min	Häälestus Enne teemasse minemist palun õpilastel meenutada oma kõige meeldivamat reisi.	Õpilased mõtlevad antud ülesandele.	Positiivsete elamuste ja kaunite piltide meenutamine loob tunnis parema meeleolu.
34 min	Õpiprotsess Õpik lk 6-7. Vaata pilti ja arva, kes räägib. Digipädevus: harjutus leargingapps keskkonnast: https://learningapps.org/display?v=pygbi4rhc19 Vaatame videot „Buratiino tegutseb jälle.“ Vastame küsimustele. Kes on tegelased? Kuulame ja õpime uusi sõnu lk 7. Kuulame nii õpetaja hääldust kui ka helifaili nr1. Diferentseerimine: tugevamad õpilased kasutavad lemmikreisist rääkimisel sõnu ja väljendeid „sest“, „seetõttu“, „samuti“, “ma sõitsin sinna”, “ma soovitaksin..”. Harjutame suhtlemist: küsimused ja vastused. Dialoog paarilisega: Milline aastaaeg on sinu arvates kõige ilusam? Miks? Ülesandeid teeme koos ja ka individuaalselt. Moodustame lauseid sõnadega „hakkama“ ja „alustama“. Mis vahe neil on? Kahoot keskonnas õpime lisaks kellaaegasid. Digimäng telefonis. Väike võistluse moment,kes teab kõige kiiremini ja paremini.	Õpilased täidavad tunni ülesandeid. Esitavad vajadusel lisaküsimusi. Osalevad aktiivselt dialoogides. Räägivad puhkuse kavandamisest. Kuulavad tähele-panelikult helifaile, sõnade hääldust. Moodustavad uute sõnadega lauseid. Õpivad õigesti ütlema kellaaega. Võistlusmäng kahoot keskkonnas- kes tunneb kõige paremini kella.	Tahan pöörata erilist tähelepanu põhjendustele: miks meeldib just see aastaaeg. Kas see on seotud hobidega või on õpilase sünnipäev või mõni muu põhjus. Diferentseerimine ja individuaalne tugi on kriitilise tähtsusega, et kõik õpilased saaksid aktiivselt osaleda.
3 min	Tagasiside ja järeldused. Õpetaja eestvedamisel teeme tunni teemadest kokkuvõtte. Selgitan välja, mida oleks vaja õpelastel kodus veel korrata ja milliseid ülesandeid teha.	Õpilased räägivad, mis oli tunnis hästi ja mis sai selgeks ja mida peaks veel kordama. Mida uut ka õpilased teada said.
Pärast tundi	Eneseanalüüs. Tunni eesmärkide täitmine pärast tundi. Tunni eesmärgid said suures osas täidetud. Pikemalt oleks tahtnud peatuda dialoogidel ja vestlusel õpilastega. Aega nappis uute sõnadega lausete moodustamiseks.		Tegelen veel õpilaste küsitluslehtede analüüsimisega.

Näiteks Ukraina laste puhul, kes alustasid eesti keele õppimist, olen kasutanud tunni ülesehitamisel lasteraamatuid. Vastavalt teemadele “kodu”, “loodus”, “emotsioonid”, “inimese iseloomustus” olen otsinud lasteraamatuid ja valinud sealt sobilikud peatükid.

Tunni teema: “Tegelaskuju ja tema tegevus lihttekstis ja asukoha kirjeldus”. Valisin selleks Astrid Lindgreni “Bullerby lapsed”. Tunni eesmärk on: õpilane suudab lihttekstist leida tegelaskuju, tema tegevused ja emotsioonid ning väljendada seda lühikeste lausetega. Oskab kirjeldada asukohta ja seeläbi kirjeldada oma kodukohta. Õpilane kirjutab tekstist välja kõik omadussõnad.

Aruteluks kasutan paaristööd, kus õpilased võrdlevad tekstist leitud omadussõnu ja vajadusel täiendavad oma töölehte. Koos kõigiga kordame neid sõnud. Küsin, millised sõnad olid väga rasked, leiame neile tähendused.

Bullerby tegelaste näitel palun õpilastel kodus mõelda oma õdede ja venda peale, et järgmisel tunnil saaksime rääkida perekonnast.

Teksti valik raamatust.

Nooremetele klassidele (6 ja 7) olen tunni sissejuhatuseks andnud lühikese piltjutustuse, mille kaudu tõstatada küsimusi tegelaskuju kohta (nt „Kes see on? Mida ta teeb?“).

Minu kogemus näitab, et visuaalne ja südamlik tunni algus loob parema meeleolu ja võimaldab ka nõrgematel õpilastel sõna sekka öelda ja avaneda.

Näide ühest pildist, mida näitasin tunni algul, et jõulude teemasse sisse elada.

Õppevara valimine, kohandamine, koostamine ja jagamine

Olen õppinud, et visuaalsete vahendite kasutamine suurendab arusaamist ja enesekindlust.

Õppevara koostamisel arvestan, et oleks õpilase tasemele vastav. Visuaalselt kaasahaarav ja toetama erinevaid õpistiile ( tekstid, kuulamine, visuaalsed abivahendid, interaktiivsed ülesanded). Kasutan ülesannete loomisel nii kasutatud õppevara (filmid, ajaleheartiklid, veebilehed, mängukaardid, täringumängud). Näiteks filmid jupiter.err.ee keskkonnas või õppefilmid edu.arkaader lehel. Kohandan ja koostan sisu peale töölehed või suulised ülesanded. Näiteks vaatasime filmi “Suur maalritöö” ja õpilased pidid õiges järjekorras kirjutama multifilmis nimetatud värvid.

Kasutan veebikeskkondades olemasolevaid töölehti ning koostan neid ka ise (pilt ja ülesanne). Fotod võtan pildipangast või loon Microsofti Copilot’iga või ChatGPTga.

Tehisaru abiga loodud visuaalne õppematerjal.

Töölehtede koostamisel püüan kasutada võimalikult sageli visuaalset kujundust, mis on abiks sõnade kinnistamisel. Näiteks aastaaegade meeldejätmisel on abiks, kui need kirjutada vihmavarju sisse.

Dialooge on lihtsam ette valmistada, kui abiks on skemaatiline tööleht. Dialoogid näiteks “klient ja klienditeenindaja”, “ostja ja müüja”, “arst ja patsient”.

Häid materjale ja töölehti on võtnud keskkonnast web.meis.ee. Pildi põhjal ülesanded köidavad õpilasi rohkem.

NÄIDE: web.meis keskkonnast võetud tööleht. Näited töölehtedest, mis on õpilastele abiks dialoogide tegemisel.

Näitlik abistav tööleht dialoogi tegemiseks.

Kasutan sõnavara ja rääkimise arendamisel palju visuaalseid vahendeid. Minule meeldivad jutukaardid, kus iga õpilane saab 3 jutukaarti ja peab selle põhjal rääkima, mida ta pildil näeb, mis seal toimub jne.

Samuti valin pilte ka pildipangast shutterstock.com. Pildi kirjeldamisega puutuvad õpilased hiljem või varem kokku eksamil ja seda oskust tuleb pidevalt täiendada ja lihvida.

NÄIDE: mängu- ja jutukaartitest, mille kasutamiseks ja ülesannete püstitamiseks on väga palju võimalusi.

NÄIDE: pildipangast Shutterstock võetud pilt koos ülesandega.

Sõnavara kordamiseks kasutan Kahootis loodud mänge, mis õpilastele meeldivad kõige rohkem. Lisaks harjutame sõnu Quizletis. Samuti aitavad sõnarägastikud sõnu meelde jätta. Kasutan selleks Puzzlemaker programmi.

Samuti kasutan ülesanneteks learingapps.org keskkonda. Ülesandeid saab taas kombineerida teiste ainetega. Näiteks loodud ülesanne toitumise müütidest, kus lünka tuleb panna sõna õiges vormis.

NÄIDE: loodud mängudest kahoot keskkonnas ja ülesanne learningapps.org keskkonnas.

NÄIDE: õppetunni harjutusest Quizletis ja sõnarägastik toidu teemal.

Uue teema õppimisel püüan võimalikult palju kuvada tahvlile visuaale ja seeläbi õpitud sõnu kinnistada. Näiteks teema „Ilm“ puhul kuvan Eesti kaardi ja selle abil harjutame ilmakaari. Õpilased vaatavad kaarti ja mina küsin näiteks, „milline linn astub Tallinnast idas“, „milline linn asub Tartust lõunas“ jne. See aitab paremini visuaalselt meelde jätta ilmakaari.

Visuaalne abivahend ilmakaarte õppimiseks.

Olen youtube.com kanalis tutvunud TI-Hüpe koolituspäeva videotega ja Mario Mäeotsa praktiliste näidete ja soovitustega õpetajale. Olen sealt leidnud kasulikke näpunäiteid. (https://www.youtube.com/watch?v=O7axPsis8Is).

Olen ise oma varasemas töös kasutanud ChatGPT võimalusi, mis on aidanud minul täiendada sisulisi küsimusi intervjueeritavatele. Nüüd olen õpetajana hakanud tehisaru võimalusi paremini ära kasutama. Näiteks tutvustamaks õpilastele ka eesti keele murdeid, palusin tehisarul leida murdekaart, koostada materjalidest slaidideks sobiv jaotus ja teha materjalidest ka PDF. Samuti olen lasknud oma sisu punktid panna tehisarul visuaalsetesse joonistesse/skeemidesse.

NÄIDE: ChatGPT abi õpetaja töös.

Olen 8. klassi õpilastele näidanud, kuidas kasutada tehisaru võimalusi, et oma õppetööd paremini juhtida ja organiseerida. Samas õppida ja kasutada ülesannete tegemisel eesti keelt. Õpilastel oli ülesandeks koostada põhjalik ilmateade, kasutades kõiki õpitud sõnu. Vaatasime tunnis koos, kuidas koostada tehisarule hea sisend. Õpilased pidid minule ütlema, mida kirjutada, mida teada tahetakse, kuidas õigesti kirjutada, milliseid õpitud sõnu kasutada, milliseid aastaaegu nad teavad.

Näiteks teemaga „Ilm“ seotud sõnade („tuul“, „päike“) kinnistamiseks tegime õpilastega väikese lihtsa ülesande tehisaru abil. See ühtlasi arendab digioskusi ja samas käsitles LAK-õpet (kokkupuutepunkt füüsikaga). Kasutasime tunnis sülearvuteid. Õpilastel tuli uurida, millised energialiigid on olemas, millised on taastuvenergia (roheline energia) liigid ja milline on nende osatähtsus Eesti energiabilansis. Esitada see sektordiagrammina. Õpilased olid väga tublid.

Tehisaru on vahend, aga teadmised peavad ikka õpilastel olema. Sisendi peavad õpilased oskama anda eesti keeles ja oluline on teksti hiljem kriitiliselt analüüsida. Tehisaru ei valda korrektselt eesti keelt.

Tehisaru kasutamine arendab nende digipädevust. Ka ülesanded learningapps ja kahoot keskonnas aitavad digipäedevusele kaasa.

Näide: tunnis õpilaste koostatud küsimused ja sisend tehisarule.

Õpivara peab täitma oma eesmärgi – aitama õpilasel saavutada õpieesmärke ja omandada õppesisu. Jälgin, et õpivara ei oleks liiga keeruline ega liiga raske. Ja et see tekitaks huvi õpitava vastu. Tagasiside abil saan õpivara valikuid kohandada. Annan õppijatele võimaluse valida, kuidas nad oma tööd esitavad (nt esitlus, plakat, video).

NÄIDE. Õpilastel puudus raamatute lugemishuvi. Püüdsin koos õpilastega leida alternatiivse variandi ja otsustasime koos, et õpilased teevad ise miniraamatu enda valitud teemal.

Andsin ette ühe näite, kuidas teha miniraamatuid, kasutasin siinpuhul ka LAK-õpet. Miniraamat valmis koostöös kunstiõpetajaga ja õpilased said hinde nii eesti keeles kui ka kunstis.

NÄIDE: miniraamatu koostamisest ja toredatest õpilaste koostatud miniraamatutest.

Õpilaste erinevaid võimeid tuli Ukraina õpilaste puhul alati arvesse võtta. Näiteks õppisime luuletusi. Mõni sai keerulisema luuletuse õppimisega hakkama, mõni valis lihtsama. Tublimatel oli aga võimalus ise teha luuletus.

NÄIDE: õpilase tehtud luuletus.

Et parandada õpilaste lugemishuvi, on TKVG-s projekt „Aasta raamat“, mis hõlmab kõiki klasse. Selle aasta raamatuks on koolis valitud „TOTU PÄIKESELINNAS”, autor Nikolai Nossov. Kevadel tuleb raamatu põhjal kõikidel klassidel teha erinevaid ülesandeid (kaasa arvatud digiülesandeid).

Olen püüdnud õpilastega praktiseerida tekstide puhul meenutamistehnikat.

Ülelugemise asemel palun õpilastel meenutada äsja loetud teksti. Uuringud näitavad, et meenutamistehnikat kasutavad õppurid mäletavad nädal hiljem 25% sisu paremini. Palun õpilastel pärast lugemist keskenduda põhilistele ideedele ja panna need paberile kirja. Tekst talletub paremini kaugmällu.

Ideed sain raamatust „Õpi nagu proff“, Barbara Oakley ja Olav Schewe.

Mõistlikuks on osutunud kombineerida erinevat õppevara. Vaatame ja analüüsime õppefilme veebikeskkonnast www.edu.arkaader.ee. Minu viimase aasta lemmik. See keskkond võimaldab hõlmata õppetöösse ka LAK-õpet. Näiteks loodusõpetust, inimeseõpetust, ühiskonnaõpetust. Oma töös lähtun ainetevahelisest lõimingust. Olen sidunud antud ülesandeid nii inimeseõpetuse kui ka matemaatika ja loodusõpetusega.

Arkaader EDU on filmidega seotud haridusteemadele pühendunud keskkond. Sealsest keskkonnast kasutame pärast filmi/multifilmi vaatamist ettevalmistatud õpiobjekte (küsimused, ülesanded). Informeerin ka vastavat aineõpetajat valitud filmi temaatikast.

Näiteks filmi “Peegeldus” osas olen teinud koostööd inimeseõpetuse õpetajaga.

NÄIDE eesti keele ja inimeseõpetuse kombineerimisest. Vaatme filmi, arutame nähtu üle ning vastavalt omandatud teadmisetele täidame ülesandeid.

Dialoogid veebikeskkonnast https://kuulamineonkuld.ee ja https://www.keeletee.ee. Filmid ja multifilmid veebikeskkonnast https://jupiter.err.ee (eesti filmid, näiteks “Kevad südames”, “Suur maalritöö”). See kõik toob vaheldust õpikutele.

Olen kombineerinud filmi vaatamist ja lugemist nii veebis kui ajalehes. Näiteks vaatame algul filmi “Tanel ja kanad”: ning seejärel tuleb tekstist leida kõik omadussõnad või tegusõnad: https://www.ohtuleht.ee/toidutare/1120862/kui-mune-hakkab-ule-jaama-kana-tanel-toi-turule-majoneesi-mis-poorab-koik-kahtlejad-majoneesiusku.

Nagu varemalt mainitud, kasutan võimalusel ka õuesõpet. Olen kombineerinud seda loodusõpetusega. Palun õpilastel leida näiteks objekte, mis on kas kõvad, pehmed, puidust, rohelised jne. Kui loodusõpetuses õppisid lapsed just kivimeid, siis tuli leida erinevaid kivimeid. Samuti õpitakse tundma taimi ja puid. Õuesõpe on lisaks loodusele seotud ka liikumisega, aga ka ajaloo tundmaõppimisega, näiteks matk Paljassaare matkarajal. See kõik toetab õpilaste üldpädevusi.

NÄIDE: Esimesed 3 pilti õuesõppe tunnid. Järgmised 3 pilti Paljassaare matkaradel.

Matk ajaloo ja kultuuriga tutvumiseks – Russalkast kuni Pirita kloostri varemeteni.

TKVG kaheksandate klassidega oleme näiteks ühendanud keele ja ajaloo teadmised. Matk mööda Pirita teed kätkeb endas mitmeid monumente ja nende lugusid.

Projektõppe kaudu omandavad õpilased teadmisi ja oskusi, töötades iseseisvalt. Sellel on mitmeid positiivseid mõjusid ja arendab mitmeid pädevusi. Õpilased õpivad ise planeerima, juhtima oma aja kasutust ja eesmärkide poole liikuma. See arendab nende loovust ja analüüsivõimet. Õpilased vastutavad oma töö kvaliteedi ja tähtaegade eest. See annab ka teadmise, et õppimine ei ole ainult õpetaja juhitud protsess. Ka ise tuleb õppida õppima.

Alustasin muidugi lihtsamatest projektidest nagu näiteks “Minu nädal”, kus tuli pidada päevikut päevade kaupa ja kirjeldada oma tegevusi hommikul, lõunaajal ja õhtul. Iga algus on raske.

Näide päevikutest.

Keerulisematesse projektidesse on kaasatud mitmed aineõpetajad nagu näiteks eesti keele, matemaatika, inimeseõpetuse ja arvutiõpetuse õpetajad. Õpilastel tuli koostada tervislik päevamenüü vastavalt toitumissoovitustele. Õpilane pidi leidma veebist materjali, milline on tema vanust ja kaalu arvestav tervislik toitumine, koostama päevamenüü, arvutama kalorid, tegema analüüsi, koostama esitluse ja selle ette kandma.

NÄIDE: õpilase projektist.

Ainesisu käsitlemine

Olen oma õppeaine vastu huvi tekitamisel kasutanud digivahendeid, seal loodud mänge ja loovaid ülesandeid. Mõned näited selle kohta olen toonud õpetamise kavandamise ja õpivara valmise alakompetentsi all.

Digikeskkond ja loovuse võimalus lisavad mängulisust ja teevad aine atraktiivsemaks.

Olen elulisi ja populaarseid teemasid toonud õppetöösse. Noorte seas on väga populaarne TikTok. Andsin õpilastele ülesande kirjutada lühike dialoog kahe inimese vahel, kes kohtuvad TikToki kommentaariumis.

Väärtuste kujundamine ja järgimine

Üksteise austuse ja koostöö väärtuse arendamiseks lepin kohe kooliaasta alguses kokku tunnis käitumise reeglid: millal keegi räägib, kus peavad olema telefonid, kuidas me tundi alustame, austame kaasõpilasi ja ei sega tundi jne. Aruaamatuste tekkimisel saan kokkuleppeid meelde tuletada. Näiteks kui mõni õpilane on otsustanud vajaduseta kotist telefoni võtta.

Olen palunud mõne projekti puhul õpilastel endil määrata oma projekti eesmärgid ja koostada ajakava. Näiteks eelnevalt mainitud miniraamatute tegmisel. Õpilased pidid oma vaheetapid täitma ning tegema koostööd ka kunstiõpetajaga. Mina jälgisin protsessi kulgu ja toetasin ideedega, kuidas võiks raamatu projektile läheneda.

Üldpädevuste arendamine

Mina olen pidanud kõige olulisemaks suhtluspädevust. Seda arendan läbi dialoogide ja rollimängude. Näiteks “Teatris”, “Arsti juures”, “Poes”. Nende kaudu õpivad lapsed harjutama viisakat küsimist ja vastamist.

Õpipädevuse arendamise tarbeks palusin õpilastel kasutada sõnaveebi https://sonaveeb.ee/ ja moodustada toiduainetega liitsõnu. Sõnaveeb on õpilastele oluline tööriist.

Digipädevuse kohta on palju näited õpetamise ja õpivara alakompetentsi juures. Kasutame koos õpilastega tunnis ülesannete tegemisel tehisaru võimalusi, teeme ülesandeid sülearvutis ja telefonis. Olen sõnavara kinnistanud Quizleti harjutustega.

Enesemääratluspädevust olen arendanud vestluste kaudu: “millised on sinu hobid?”, “kelleks sa tahad saada?”, “kuhu sa tahad õppima minna?”, “millised on sinu tugevad küljed?”, “kuidas sa ennast iseloomustad?”.

Arutasime klassis teemal „Millised on õpilase õigused ja kohustused koolis ja kas õpilased tunnevad kooli kodukorda?”. See on seotud õpilaste sotsiaalse vastutusega.

Ettevõtlikkuse ja igapäevaoskuste arendamiseks olen lasknud toiduainete õppimise teema juures koostada nimekirja, mida saab 10 euro eest osta, et teha õhtusöök. See paneb õpilaste leidlikkuse proovile.

Kultuuripädevuse kohta toon näite, kus 7. klassiga Vabaduse koolis värvisime tunnis mune ja rääkisime lihavõtete traditsioonidest. Ukrainas kaunistatakse mune väga erilisel kaunil viisil.

Käisime külastamas ka Estonia teatrit. Põnevad telgitagused, kuhu igapäevaselt ei satu.

Kaunistame õpilastega lihavõttemune. Uurime Estonia teatri telgitaguseid.

Õppijate võimestamine

Väldin oma töös stereotüüpe. Tööd ja esitlused hindan kvaliteedi põhjal. Mul on ka häid näiteid stereotüüpide ümberlükkamiseks. Näiteks luulekonkursil soovis ise esineda just poiss, kellele väga hästi jäävad luuletused meelde ja kes väga emotsionaalselt neid esitab. Seda teeb ta hästi nii eesti kui ukraina keeles. Märkan seda õhinat ja tahet ning tunnustan õpilase initsiatiivi.

Vestlustes ja aruteludes juhendan õpilast, kuidas ta saaks oma väidet või arvamust veel tugevamaks teha. Minu eesmärk on juhendada õppijat, mitte tema eest ülesannet ära teha või ette öelda. See oskus on minul tulnud tasapisi praktikaga.

Näiteks raamatute ülesannete puhul palun õpilastel tähelepanu pöörata ka kujundusele, emotsioonidele, sõnavalikule – mida nad sellest arvavad. See võimaldab süsteemsemalt ülesannet/teksti analüüsida. Kõigil peab olema võimalus sõna sekka öelda ja iga arvamus on minu jaoks õige, kui see on õpilase poolt põhjendatud. See suurendab minu ja õppija vahelist usaldust.

Igal õpilasel on omad tugevad ja nõrgad küljed. Pööran tähelepanu, milline oskus on õpilasel nõrgem: kas lugemisoskus, kirjutamisoskus, rääkimisoskus. Vastavalt sellele tuleb nõrgemale küljele rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks lasta õpilasel tunnis pikemalt lugeda või anda tööleht koju kirjutamisoskuse parandamiseks.

Tagasiside andmine ja hindamine

Pärast kontrolltööd või ka tunni lõpus kasutan refleksioonilehti, kus õpilane hindab ennast ise. Enamasti teeme seda suuliselt. Õpilane arutleb:

Mida ma oskan hästi?

Millest ma veel aru ei saa, millel tahan põhjalikumalt peatuda?

Mida ma proovin järgmisel korral teisiti?

Samuti teen kaashindamist näiteks rühmatöös: „Ütle, mis sulle sõbra töös meeldis ja mida ta saaks täiustada.“

Tunni lõpus küsin mõnelt õpilaselt: „Mis täna kõige paremini välja tuli?“

Püüan kasutada tagasiside andmisel stiili “Ma märkasin, et…”. Näiteks „Ma märkasin, et sa võrdlesid tegelasi põhjalikult – see näitab, et mõistad loetut hästi.“

Püüan kaasata kõiki õpilasi, mitte ainult aktiivsemaid.

Annan tagasisidet hinnete kohta nii kirjalikult ekoolis kommentaarides kui ka suuliselt põhjendusega: Miks hinne tuli? Mida saaks parandada?

8. klassi tunni tagasiside uue teema kohta.

Kuidas ma hindan õpilasi?

Kasutan õppimist toetavat hindamist. Näiteks kirjutan töölehele tagasiside. Eesmärk pole hinnet panna, vaid aidata mõista, mis on hästi ja selge, mida saab paremini teha.

Muidugi kasutan ka õpilaste enesehindamist. Õpilased täidavad lühikese refleksiooni pärast ülesannet (“Mida ma oskasin hästi?” jne). See aitab õpilasel vastutada oma õppeprotsessi eest.

Lasen mõnikord ka kaaslastel/pinginaabril hinnata vastamist. “Mis oli tugev külg, kas oli huvitav? Mis võiks olla parem?” Arendab ühtlasi kriitilist mõtlemist ja suhtluspädevust.

Kokkuvõtvad meetodid: kontrolltööd, testid, arvestustööd.

Projektitööd ja esitlused, millele annan hinde.

Arvestushinded perioodi või kursuse lõpus.

Annan korra aastas hinde ka õpilase kogutud portfoolile ehk siis kokku kogutud kõik tunnis tehtud töölehed ja eesti keele vihik, kus on harjutused.

Vajadusel küsin lisaks õpilase kommentaari, kuidas tal enda arvates läks ja kas kõik ülesanded õnnestus rahuldavalt teha.

Õpilaste töölehed tagasisidega ja eesti keele vihikud ülesannetega.

Kolme kooli kokkuvõte.

Kuigi olen Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis (TKVG) töötanud veel lühikest aega, võin siiski nentida, et õpetamise tempo erineb üsna palju eelnevast kahest koolist. Erinevus tuleneb Ukraina lastele loodud koolide eripärast, kus õppekavas tuli mõistetavalt teha muutusi ja palju kohandada. Vabaduse ja Räägu kooli klassides oli teadmiste omandamise tempo ja võimekus mitmekihilisem. Õpilasi tuli aasta jooksul klassi juurde – tuli arvestada igaühe taseme ja teadmistega. Tunni tegevused pidi kohandama nii päris uutele kui ka juba teist või kolmandat aastat Eestis õppinud lastele. See kõik võtab tunni tempot alla ja muidugi nõuab õpetajalt tohutult palju „käsitööd“ ja individuaalset lähenemist (ka hindamisel).

Vabaduse koolis tooksin enda jaoks ühe väga meeldiva detaili – igas klassis oli digitahvel. See muudab tunni organiseerimise õpetajale ja õpilastele palju huvitavamaks.

TKVG-s on minu klassides ühtlasem tase ja tunni töökava on tempokam. Muidugi on tegemist ka kaheksandate klassidega. Samuti on õpilastel omandatud digipädevus, mis minule eriti meeldib ja meil on võimalus tunde põnevamaks muuta. Samuti on õpilastel parem enesejuhtimine, mis võimaldab sujuvamat rühmatööd – õpilased ise otsustavad oma rühmad ja jagavad ülesanded.

Kui näitad teekonna kätte, siis õpilane on suuteline ise vigu mõistma, vigadest õppima ja arenema. Olen aru saanud, et mina ei õpeta ainult eesti keelt, vaid ka õppimist ennast.

Analüüsi- ja sünteesioskus ning suhtlemisoskus

Eesti keele kui teise keele õpetajana pean oluliseks oskust mõelda analüütiliselt, et teha valikuid, mis toetavad nii õpilaste keelelist kui ka sotsiaalset arengut. Minu eesmärk on mitte ainult rakendada metoodilisi võtteid, vaid mõtestada, miks ja kuidas need toimivad ning millist mõju need avaldavad õppijale.

Minu klassides on õppinud õpilased, kelle eesti keele oskus varieerus A1-st kuni B1 tasemeni (olen olukorda seda avanud portfoolios mitmes kohas), sest õpilasi tuli aeg-ajalt juurde. Ühetaolise tunnikava rakendamine ei andnud kõigile võrdseid võimalusi osalemiseks ja arenguks – tugevamad õppijad tundsid igavust, nõrgemad aga jäid kõrvale.

Mõistsin, et probleem ei ole ainult õpiku raskusastmes, vaid ka individuaalne toetus ja diferentseerimine olid ebapiisavad. Sellest lähtuvalt valisin edapidi diferentseeritud ülesanded. Samuti koostan vajadusel individuaalse õppeprogrammi. Mõistsin, et diferentseerimine on pidev protsess, mitte ühekordne otsus.

Õpikeskkonna kvaliteet sõltub suurel määral sellest, kuidas suudan luua ja hoida usalduslikke suhteid õpilaste ja kolleegidega. Usaldus ja koostöö ei teki iseenesest — need vajavad teadlikku tähelepanu ja ennekõike just empaatiat. Viimast pean ma väga oluliseks. Märkan teiste emotsioone, püüan olla kuulav partner, kes oskab vajadusel ka rasked teemad arutada rahulikult ja selgelt.

Minu klassis õpivad erineva keele- ja kultuuritaustaga õpilased. Õpetajana tajusin, et mõned neist pelgavad eesti keeles rääkimist, kartes eksida või kaaslaste ees “valesti” öelda. See vähendas õpilaste osalust ja takistas keelelist arengut.

Kõik algab usalduse loomisest. Alustasin tundides “soojendavate” küsimuste ja vestlusringidega, kus arutasime lihtsaid ja turvalisi teemasid (nt nädalavahetuse plaanid, muusika, filmid). Rõhutasin, et keeleõppes on eksimine loomulik ja vajalik.

Püüan teadlikult märgata, kes jääb tahaplaanile, ja kaasata neid individuaalselt. Vestlen õpilastega ka väiksemas grupis või individuaalselt, tundes huvi, kuidas tal läheb või mida ta koolivaheajal tegi või kus ta puhkamas käis. paaristöös, mitte kogu klassi ees.

Positiivse tagasiside andmine on kõige parem “maius”. Iga kord, kui õpilane väljendab end eesti keeles, rõhutasin tema edusamme (nt “väga hea, et sa kasutasid uut õpitud sõna!” vms).

Olen aru saanud, et emotsioonide märkamise ja sõbraliku tagasiside kaudu kujuneb õppijates tunne, et nad on turvalises ja hoolivas keskkonnas, kus võib katsetada ja õppida ja võib alati eksida.

KOMPETENTSID

3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine

Eesmärkidest ja väärtustest lähtumine

Oma õpetajatöös lähtun üldinimlikest väärtustest ja põhimõtetest, mis aitavad luua turvalist, õiglast ja toetavat õpikeskkonda. Austan iga õpilase ja kolleegi individuaalsust ning õigust oma arvamusele. Sõbralik ja austav suhtlusviis on olnud koostöö aluseks nii õpilaste kui kolleegidega. Keelebarjäär pole olnud kunagi takistuseks.
Olen aus ja eetiline oma tegevuses ning säilitan konfidentsiaalsuse. Kohtlen kõiki võrdselt ning toon otsustes esile õiglust ja vastutustundlikkust. Püüan mõista teiste vajadusi ja pakkuda kaastundlikku toetust keerulistes olukordades. Koostöös kolleegidega jagan teadmisi ja kogemusi, et üheskoos luua koolis turvaline ja toetav keskkond.
Oma töös lähtun organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest ning ka oma kohustustest. Näiteks olen seoses eesti keele nädalaga teinud klassis projekte, mis arendavad õpilaste loovust ja koostööoskust, toetades kooli hariduslikke eesmärke. Minu õpilaste tehtud miniraamatud olid kooli stendil näitusel.
Eesti keele nädala raames koostasin etteütluse, mille parimad sooritajad said auhindu. Samuti aitasin valida ja õppida oma rühma õpilasel luuletuse, millega esines kooli luulevõistlusel.

Usun, et koos Ukraina õpetajatega lõime õpilastele turvalise ja meeldiva keskkonna.

Ma olen arvestanud õpilase isikupäraga ning püüan mõista tema käitumist ja mõtteviisi.

Minu tugevuseks on see, et olen kolm aastat õpetanud mitmekultuurilises keskkonnas, pakkudes tuge erineva taustaga ja vajadustega õppijatele.

Järgin reegleid, et töötajatele mõeldud info kasutamine jääks maja seinte vahele.

Säilitan konfidentsiaalsuse, kui käsitlen õpilaste isiklikke andmeid ja arenguplaane, järgides õpetaja kutse-eetikat ja töölepingust tulenevaid kohustusi.

Olen alati jälginud, et õpilane saaks tundlikku infot ja tagasisidet ainult minu käest, mitte ei räägi ma seda kogu klassi ees. Näiteks kontrolltööd jagan igale õpilasele isiklikult kätte, et tema hinne jääks minu ja õpilase teada. Kõik peavad end klassis mugavalt tundma. Kommentaarid ütlen silmast silma näiteks tunni lõpus või kirjutan ekooli.

Koostöö kolleegidega oma organisatsioonis ja kolleegide arengu toetamine

Igal koolil on oma ajalugu ja traditsioonid. Minu kaks esimest kooli olid loodud kindla suunitlusega – Ukraina lastele. Kuna tegemist oli uute organisatsioonidega, siis igaüks panustas kooli ülesehitusse ja traditsioonide loomisse.

Näiteks Räägu koolis tutvustasid Ukraina õpetajad oma traditsioone ja kostitasid kohalikke õpetajaid oma rahvustoitudega. Samuti tutvustasime meie oma traditsioonilisi toite. Igaüks meist valmistas Eestiga seotud roogasid. Sellised toredad üritused liitsid kolleege.

Eesti õpetajad on Räägu koolis katnud Ukraina õpetajatele pidulaua. Muidugi paistavad pildilt kiluvõileivad.

Räägu kooli moto on “Kahe südamega kool”. Kogu seal töötatud õppeaastal saatis mind soe ja südamlik õhkkond. Sain Ukraina õpetajatega väga headeks sõpradeks. Kuna Ukraina õpetajad valmistusid B1 keeletaseme eksamiks, siis vajadusel aitasin seletada sõnavara ja grammatikat. Näiteks 6. klassi klassijuhataja külastas hea meelega võimalusel minu tundi, et teadmisi kinnistada ja keelt lihvida.

Ukraina kolleegid on vajanud infot ja juhendamist laiemalt igapäevaeluga seonduvates küsimustes. Oma teadmiste piires olen kolleege aidanud.
Jagan kolleegidega toiminud õpetamise nippe ja loetud materjalidest leitud kasulikku infot.

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis on programm „Keelesõber“, kus iga eesti keele õpetaja leiab endale mõne keelesõbra (venekeelsete õpetajate hulgast), et rohkem praktiseerida ja kõneleda koos eesti keeles. Panustan samuti oma kooli venekeelsete kolleegide eesti keele ladusamaks muutmisse. Minu keelesõber on 8D klassijuhataja.

Koostöö kolleegidega.

Räägu koolis oli minul mentor, kes aitas kohanenda ja kellelt sai vajadusel abi. Vabaduse koolis olid õppeainete juhtõpetajad, kes jagasid infot ja toetasid kolleege. Minul on alati olnud tihe koostöö klassijuhatajatega, kes on ka külastunud minu tunde. See on kuidagi reegliks saanud, et klassijuhataja külastab õppeaastal vähemalt üks kord minu tundi. Sellest saan väärtuslikku tagasisidet, kuidas klassijuhataja näeb oma õpilasi tunnis ja milliseid soovitusi ta minule jagab. Samuti on mul hea koostöö olnud kooli sotsiaalpedagoogi ja psühholoogiga. Väärt nõu olen saanud Räägu kooli õppejuhilt, kes vajadusel on asendanud minu tunde. Õppejuhi tagasiside on on siin: https://margititegemised.com/hinnangud/.

Jagan tunnis hästi toiminud metoodikat või digivahendit kolleegidega õpetajate toas. Olen saatnud kolleegidele veebilinke, kust saab helifaile kuulata vms.

Arutan paralleelklasside õpetajatega, kuidas sama teemat eri klassides/rühmades õpetada, et õpilastel oleks ühtne tase. Proovin tempot ühtlustada. Kuulan huviga kolleegide häid meetodeid.

Olen võtnud enda peale näiteks kooliaasta lõpuaktuse kõne koostamise ja pidamise rolli. Koos Ukraina õpetajaga kandsime selle kõne ette kahes keeles.

Pidulik kõne õppeaasta lõpetamisel.

Olen ette võtnud ühisprojekte, kus looduseõpetuse ja matemaatika ainete õpetajatega oleme lõiminud teemasid. Näiteks olen eesti keele tunnis andnud teha matemaatika ülesandeid, muidugi sõnalisi ülesandeid. Eesmärgiga saada ülesannetest aru eesti keeles. Tunnitööd olen andnud hinnata ka vastavale aineõpetajale.

Mapp töölehtedega Vabaduse koolis. Vabaduse kooli eesti keele õpetajad õppeaastat kokku võtmas.

Vabaduse kooli meeskonna ühtekuuluvuse üritus.

Vabaduse koolis oli meil au vastu võtta president Alar Karist.

President Vabaduse koolis tutvumas, kuidas edeneb eesti keele õpetamine.

Mõlemas Ukraina koolis oli traditsiooniks võšõvanka päev, mil kanti etnilisi tikitud rõivaid.

Vasakul Räägu kooli õpilased võšõvankasid kandmas ja joonistamas. Paremal pildil Vabaduse kooli õpetajad võšõvanka päeva tähistamas.

Vabaduse koolis oli võimalus osaleda kooli organiseeritud koolitustel. Koos kolleegidega oli tore ise istuda koolipingis ning õppida kasutama õppevahendeid.

Vabaduse koolis kolleegidega koolituspäeval.

Turvaline töökeskkond

Koostöös teiste Ukraina õpetajate ja kooli personaliga tegime praktikas evakuatsiooniharjutusi, kus iga klass järgib turvaliselt juhiseid. Harjutus aitas õpilastel tunda, et hädaolukorras on kindel plaan ja kõik teavad oma rolli ja oskavad käituda.
Osalesin regulaarselt kaks korda kuus nädalakoosolekutel, kus koos kolleegidega arutasime klassijuhatajatöö raskusi ja jagasime nippe õpilaste motiveerimiseks ja stressi maandamiseks.

Suhtlemine ja koostöö lapsevanematega

Ma pole olnud klassijuhataja ja seega pole väga palju lastevanematega kokku puutunud. Kuna suuremaid probleeme või arusaamatusi pole tekkinud, siis võin väita, et üksteise mõistmine on olnud hea. Mõned lapsevanemad on mulle kirjutanud ekooli, kui õpilane haiguse tõttu puudub. See on väga hea, sest siis tean sellele õpilasele juba täpsemalt kirjutada, mida me tunnis tegime ja milliseid ülesandeid ta kodus saab vaadata.

Empaatia ja sotsiaalne tundlikkus on Ukraina koolides olnud minul väga tähtsal kohal. Olen mõistnud lapsevanemate ja laste tundeid uue keskkonnaga kohanemisel.

Info ja andmed organisatsioonis

Töötan praegu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis, mille moto on – “tarkus ja noorus”.

Kool tegutseb alates 1923. aastast. See oli esimene riiklikul ülalpidamisel olnud vene õppekeelega gümnaasium Tallinnas. Olen tutvunud oma praeguse töökoha Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi isikuandmete töötlemise ja kaitse korraga.

Säilitan õpilaste isikuandmete ja hindetulemuste konfidentsiaalsuse, jagades neid ainult õigustatud isikutele (nt koolipsühholoog, kolleegid, lapsevanemad).
Jagan informatsiooni alati õigel ajal ja täpselt, et kolleegid saaksid teha informeeritud otsuseid.
Näiteks teavitan klassijuhatajat kohe, kui tunnetan õpilase käitumise muutusi või muresid.
Annan klassijuhatajatele arenguvestluste tarbeks korrektset ja täpset informatsiooni õpilase edusammude, puudumiste ja saavutuste kohta eesti keele tundides, et kolleegid ja lapsevanemad saaksid objektiivset tagasisidet.
Jagan vajalikku informatsiooni kolleegidega avatult ja selgelt, et tagada sujuv koostöö ja ühtsed tegevused. Näiteks jagan teistele eesti keele õpetajale kasulikke linke õpivara rikastamiseks.

Väärtustest lähtumine ja koostööoskus

Minu õpetajatöö aluseks on üldinimlikud väärtused nagu lugupidamine, sallivus, õiglus, empaatia ja vastutustunne. Töötades venekeelsete lastega eesti keele õpetajana, pean oluliseks luua keskkond, kus iga õppija tunneb end väärtustatuna, kuulatu ja mõistetuna. Need väärtused juhivad minu igapäevaseid tegevusi, otsuseid ja suhtlust nii klassiruumis kui kolleegidega.

Minu tunnikeskkonnas on eksimine loomulik osa õppimisest. Rõhutan, et küsimusi võib esitada ja vastuseid anda ilma hinnangu hirmuta. Mitte ükski küsimus ei ole vale.

Sõnastan õppeaasta alguses klassireeglid koos õpilastega, rõhutades austust üksteise keeleoskuse ja arvamuste vastu. Samuti viisakat käitumis klassiruumis.

Minu õpilased on aru saanud lugupidamisest kaasõpilaste vastu ja enamasti ei segata õppetööd. Olen rõhutanud, et igal õpilasel on õigus õppida rahulikus ja vaikses keskkonnas. Peame üksteisest lugu ka tegudes.

Empaatia saadab mind ka hindamisel. Mulle sai selgeks, et näiteks hiljem õppeaasta keskel liitunud õpilaste traditsiooniline hindamine mõjus neile demotiveerivalt. Rakendasin nendele õpilastele rohkem kujundavat hindamist, kus iga õpilane sai individuaalset tagasisidet ja võimaluse ka ise oma arengut hinnata.

Õpetajana võtsin vastutuse, et pakun piisavat tuge ja individuaalseid lahendusi, mis võimaldavad õpilasel eesmärke saavutada. Sageli on keeleõpe venekeelsetel õpilastel seotud väljakutsetega kodu ja kooli vahel, näiteks kodused ülesanded või keelekeskkonna vähesus kodus. Olen veendunud, et üldinimlikud väärtused nagu lugupidamine, sallivus, empaatia, õiglus ja vastutustunne on õpetaja igapäevatöö selgroog.

Ühiselt seatud eesmärkide poole liiguvad kõik osapooled suurema innuga. Näiteks hiljem liitunud õpilane soovis, et me vaataks keeleõpet põhikooli lõpueksami valguses. Arvestasin õpilase sooviga ja soetasin endale B1-taseme harjutusvihiku, kust saame konsultatsioonitundides vaadata mõningaid ülesandeid. See andis temale kindlustunnet, et ta jõuab teistele järele ja suudab ka eksamiks hästi valmistuda.

Arutasin sotsiaalpedagoogiga paari nõrgma õpilase keele arengut ja plaane, mis võiks olla neile jõuakohane. Võtsime eesmärgiks saavutada kevadeks A2-taseme väljendusoskused.

KOMPETENTSID

4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis

Koostöö ja panustamine valdkonna- või erialaühenduste töösse

Minu õpetaja karjäär on olnud veel üsna lühike, aga kindlast seisab valdkonda ja erialaühendustesse panustamine veel ees. Olen astunud Eesti Õpetajate Liidu liikmeks ja loodan seeläbi nii ennast harida ning valdkonna tegemistega kursis olla ja vajadusel ka panustada.

Olen osalenud koolides eesti keele rühma iganädalastel koosviibimistel, kus jagasime päevakajalist infot ning õppetöö ja materjalidega seonduvat.

Olen Facebookis „Eesti keel teise keelena õpetajad“ grupi liige, kus jälgin infot ja vajadusel ütlen Messengeris sõna sekka.

Uutes koolikollektiivides olen alati jaganud oma kogemusi uute kolleegidega. Heaks näiteks on siin olnud praktilise silla loomine kahe sarnase kooli vahel – Ukraina lastele mõeldud koolid. Liikusin Vabaduse koolist Räägu kooli ning kuna olin Vabaduse koolis õpetanud 7., 8. ja 10. klassi, siis oli minul teadmine, mida võiks paremini ette valmistada 5. või 6. klassis, et õpilastel oleks lihtsam järgmistes klassides kohaneda. Näiteks, millistele üldpädevustele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, kuidas valmistada ette õpilasi suuremaks koormuseks. Jagasin kolleegidega oma tööplaanide näidiseid, saime neid üksteisega võrrelda ja nii leidis igaüks midagi kasulikku enda tarbeks. Samuti olen kolleegidele lahkesti jaganud lasteraamatuid.

Kuulan oma kollege ja nende vajadusi tähelepanelikult ning abistan neid võimalusel. Näiteks leppisime teise rühma õpetajaga alati ise tundide asendused kokku. Ka õppejuhil oli lihtsam tööd korraldada, kui õpetajad on ise töökorralduses kokku leppinud. Usun, et olen üsna hea enesejuhtija, leian ise kiiresti lahendused.

Vabaduse koolis oli õpetajate toas töölehtede kaustik, kuhu sain (iga õpetaja sai) panna mõne oma koostatud töölehe või kontrolltöö lehe. Foto töölehtede kaustikuga asub kolmanda kompetentsi all.

Räägu koolist lahkudes andsin oma töölehtede näidised kolleegidele.

Olen osalenud tasemetestide koostamisel. Esimesel aastal Vabaduse koolis oli meil vaja teada, kuidas on õpetamine läinud ja mis tasemele on õpilased jõudnud. Koostasime ja mõtlesime kolleegidega A1- ja A2-taseme küsimused ja viisime testi läbi eksamite infosüsteemi keskonnas. Tulemused olid head. Õpilaste küsitluse järgi oli nende lemmikaine koolis just eesti keel.

Kuna oman hariduslike filmide keskkonnale edu.arkaader.ee ligipääsu, siis olen kolleegi tunnis aidanud ning võimaldanud oma arvutist tema klassil vaadata valitud õppefilmi ja tutvustanud ka teistele kolleegidele selle õppekeskkonna võimalusi.

Olen püüdnud oma panuse anda erinevate tähtpäevade organiseerimisse. Näiteks seoses eesti keele nädalaga esitlesin oma õpilaste koostatud miniraamatuid Räägu kooli stendil. Tore, kui ka teised näevad sinu töö tulemusi.

Olen oma põhitöökoha (ajakirjandus) kolleegidele jaganud infot õpetaja tööga seotud väljakutsetest ja toredaid hetki oma tööst klassiruumis. Killuke õpetaja tööst jõuab nii ka laiema üldsuseni. Samuti saan kolleegidele, kelle lapsed õpivad koolis, anda head nõu, näiteks milliseid nippe kasutada efektiivsemaks õppimiseks (kõigi meelte kasutamine, näiteks joonista sõna). Mul on tunne, et kolleegid elavad minu õpetaja karjäärile kaasa.

Teen aeg-ajalt (u kord kvartalis) oma endistele kooli kolleegidele ettepaneku saada kokku, vahetada infot, jagada häid mõtteid. Viimane kokkusaamine toimus Räägu eesti keele õpetajatega kooliaasta alguses septembris.

TKVGs on projekt “Keelesõber”, kus iga eesti keele õpetaja leiab endale sõbra, kellega praktiseerida ja arendada tema keeloskust. Ka minul on oma keelesõber, aga muidugi räägin hea meelega ka teiste kolleegidega.

Säilenõtkus ja digipäedevus

Mis puudutab õpetaja säilenõtkust, siis julgen väita, et pööran sellele väga suurt tähelepanu. Juba sellepärast, et töötan kahes valdkonnas. Kuna ma praegu ei tööta koolis täiskoormusega, siis saan kenasti päevad ja päevakava mõistlikult jaotada. Samuti on mul põhitöökohas kodus töötamise võimalus, mida ma ka kasutan. Nagu ma varem mainisin, siis tegelikult need kaks töövaldkonda just aitavad minul rutiini mitte kinni jääda. Keskkonna vahetus just hoiab vaimu ärksana ja ideedele avatuna. Nädalavahetused on kodu- ja aiatööde tegemiseks. Samuti kolm korda nädalas õhtuti käin spordiklubis. Sõpradega võtan ette nn maalilaagreid näiteks Lõuna-Eesti looduses.

Nagu enda tutvustuses mainisin, siis käin palju teatris. Viimased kaks etendust vaatasin septembris: Draamateatri “Rahamaa” ja Riia ooperiteatris Verdi “Nabucco”.

Maalimine on väga teraapiline (muidugi vastavalt oma oskustele). Kass on kodus hea stressi maandaja. Rohkem infot minu kohta saab lugeda siit.

Minule muutused meeldivad, muutused ei tekita minus negatiivset stressi, vaid positiivset. Kohanen uue olukorra ja uute kolleegidega üsna kiiresti.

Kui mõne õpilasega on tunnis probleem, siis püüan olukorda mitte eskaleerida ega lase sellel kogu klassi õhkkonda rikkuda. Suunan väsinud või stressis õpilase tähelepanu mujale. Näiteks annan talle “kuulsa stressipalli” ja palun tal vaikselt seda 100 korda muljuda. Seeläbi saavutan klassis vaikuse ja üliaktiivne õpilane saab nn “lambaid lugedes” maha rahuneda. Igasugune huumor väikese vahepalana aitab.

Mitte üheski töökohas pole ma võtnud asju isiklikult. Püüan jääda rahulikuks ja paindlikuks isegi siis, kui olukord pole ideaalne. Seda mitte ainult teiste pärast, vaid ka enda läbipõlemise vältimiseks.

Minul on hea koostöö olnud kõigi klassijuhatajatega. Olen saanud alati rahulikult oma mured edasi anda, oleme mõelnud koos lahendustele. Olen palunud klassijuhatajaid ka oma ainetundi külastada. See on võimaldanud praktilisemalt lahendada murekohti -kaks pead on ikka kaks pead.

Olen koolides vastavalt võimalusele kasutanud digivahendeid. Kasutan alati klassiruumis võimalusel digitahvlit (kui see on olemas). Vabaduse koolis ja TKVGs on võimalus broneerida sülearvuteid ja digitahvleid. Näiteks kui tund eeldab rohkem kahoot keskkonnas mänge või tekstide lugemist veebikeskkonnas, siis on õpilastel mugavam harjutusi teha sülearvutis.

Enda digipädevusele püüan mõlemas töökohas rõhku pöörata. Kuna ma tegelen lisaks prindile ka veebiga, siis valdan hästi Drupal keskkonda.

2019. aastal astusin Tallinna Tööstushariduskeskusesse, et õppida e-kaubandust ja luua e-pood Magento keskkonnas. Õppisin tooteid pildistama ja veebipoodi looma.

TKVGs hoiab mind digipädevausega kursis haridustehnoloog, kes jagab erinevatel teemadel infomaterjale ja korraldab veebinare. Näiteks viimati tutvusin audio- ja videomaterjalide kasutamisega NotebookLM-is. Tegemist on võimsa tekstianalüüsi tööriistaga, mis võib saada asendamatuks abiliseks audio- ja videomaterjalidega töötamisel. Kuigi otse helifaile ja videoid NotebookLM-i laadida veel ei saa, saab hõlpsalt töötada nende tekstiliste ärakirjadega (transkriptidega). Ei pea tekste käsitsi kopeerima. See avab tohutud võimalused süvitsi analüüsiks ja õppematerjalide loomiseks.

AI-koolituste sari.

Kasutan oma igapäevatöös AI-võimalusi, näiteks õpilastele näitlike/kokkuvõtvate skeemide koostamisel.

Tahan kindlasti edasi liikuda tehisintellekti koolituste sarjaga ja teada saada veel paremini tehisintellekti tööriistu ja nippe, mis aitavad aega igapäevatöös efektiivselt kasutada. Näiteks oluline on osata koostada selgeid päringuid.

Digivõimaluste kasutamine omakorda haakub töökoormuse ja stressi vähendamisega.

Digivõimalusi ja lahendusi on tõesti palju (Gemini, ChatGPT, Claude, Canva, Padlet, Copilot jne) ja loomulikult kõike kasutada ei jõua ega polegi mõtet. Tuleb luua endale sobilik tööriistakast ehk valida enda jaoks mugavamad ja tõhusamad abilised välja. Kõige rohkem kasutan ma Gemini, ChatGPT ja Copilot.

Näiteks tunnis teen õpilastega ülesandeid, kus tuleb kasutada sülearvutit ja tehisaru abil sooritada ülesanne.

Õpetaja elukutse positiivse kuvandi kujundamine ja pedagoogilise teadmuse levitamine ühiskonnas.

Toredaid ettvõtmisi õpilastega jagan ka oma sõpradega, näiteks FB-s.

Loen Õpetejate lehte ja jagan huvitavamaid artikleid ka oma FB seinal. Samuti jagan oma praeguses põhitöökohas infot õpetaja elukutse südamlikest hetkedest.

Artikkel Õpetajate Lehest ja õppekäigust minu FB seinal.

Olen olnud valmis jagama teadmisi ka väljaspool klassiruumi. Näiteks kui mõni kolleeg on küsinud abi, et kuidas oma last paremini motiveerida või milliseid tõhusaid meetodeid kasutada keeleõppes. Kolleegi lapsel hakkas koolis paremini minema. Kodused õppetükid said kiiremini tehtud. Tore, kui minu teadmised ja abi liikusid välja kooli seinte vahelt.

Olen osalenud Räägu koolis ainekava loomisel.

Otsin ja jälgin erialast kirjandust ja uuringuid ning selle põhjal analüüsin enda tegevust.

„Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis“, Peep Leppik. Siin on kenasti välja toodud küsimused nii algajale õpetaje kui staažikale õpetajale järelemõtlemiseks.

Mõeldes järgi seal õpetajale esitatud küsimustele olen ma suutnud asetada ennast rohkem õpilaste olukorda. Näiteks pani mind sügavamalt mõtlema küsmus, mis aitab õptetajal endal infot salvestada ja hiljem meelde tuletada? Püüan oma tundides teha nii, et õpitu salvestuks püsimällu. Proovin luua kujundeid, lasen õpilastel ette kujutada näiteks, kuidas nad söövad leiba või jalutavad vihmaga metsas. Püüan vältida uuringus toodud viga, et õpetajad esitavad materjali sageli ainult esmatajumiseks. See tähendab, et pärast uue osa tutvustamist öeldakse õpilastele, et see uus osa on nüüd kodus õppimiseks. Tegelikult peaks õpetaja töö siin algama, sest pärast esmatajumist veerand kuni pooled õpilased ei saa teemast aru. Tõepoolest, pärast esmast uue teema tutvustamist jääb väga väike osa infost meelde. Mina hakkan koos õpilastega meenutama, üksikutele sõnadele hakkame otsima laiemat konteksti, viime sõnad situatsioonide või tegevustega igapäevaellu ja praktikasse.

Ühinesin eTwinning virtuaalse platvormiga, et õppida kolleegidelt kogu maailmast. Uurisin sealseid veebinari võimalusi ja tasapisi olen hakanud salvestitega tutvuma. Loodan sealt leida põnevaid veebinare ka tulevikus.

Näiteks kuulasin veebinari “Gender know-how to set your students free”. Selles kaasava hariduse grupi raames korraldatud veebinaris tutvustatakse osalejatele ideid, mida õpetajad saavad teha sooliste stereotüüpidega võitlemiseks hariduses.

Veebinar “Gender know-how to set your students free”.

Näiteks osalen eTwinningu (rahvusvaheline koostöövõrgustik õpetajatele ja koolidele,) saadetud küsitlustes nagu näiteks viimases arvamusküsitluses, mis tunne on praegu hariduses töötada ja mida saab teha, et muuta see elukutse kestlikumaks ja tasuvamaks.

Väljavõte küsitlusest.

Jälgin ka Harno YouTube’i kanalis.”Distantsilt targemaks” veebiseminare.

Seni olen kaudselt ja laiemat hariduse valdkonda panustanud mitmete raamatute ja bookaziinide kirjutamise ja/või toimetamisega. Olen teinud/koostanud/toimetanud nii kodu-, aia- kui tööõnne teemalisi raamatuid ja bookaziine. Igast raamatust leiab ju midagi harivat ja õpetlikku.

Minu käe all valminud mõned raamatud ja bookaziinid.

Olen ca 30 aastat töötanud meedias. Olen teinud nädalalehte Kaubaleht, majandusajakirja Ärielu, kodu- ja sisustusajakirju Kodukolle ja Deko. Olen töötanud Delfis. Tegelenud veebi ja teemalehtedega. Olen olnud ETVs noortesaate “Joon” toimetaja. Olen olnud Ajakirjanike Liidu liige.

Praegu tegelen kodu- ja ehitusajakirjaga Kodu & Ehitus ning teen veebilehte kodus.ee ning samuti selle veebilehe sotsiaalmeedia kanalitega.

Olen üks lülidest Eesti suurimas aia- ja kodukonkursis “Aasta kodu”.